Suusk.
Käisime täna suusatamas. Üsna väga tõenäoliselt selle aasta viimane suusasõit. Sooja oli 10 kraadi (ka ilmajaama andmeil), päikese käes veel palju soojem. Ütleme nii, et tiba palav oli. Et mitte liialdada. Aga lapsed oli hoos. Vooremäel on üks umbes kilomeetrine ring - Pärtel sõitis selle esimest korda päris ise läbi, ainult vahepeal mäes üles minnes hoidsin tal käest kinni. Ja virisema hakkas alles viimase 100 m peal. Igatahes õudsalt tubli. Ta ju endiselt veel kahe aastane :) Täpsemalt küll 2 a 11 k ja 29 päeva vanune...
Riinu sõitis sama ajaga kaks ringi.
Olme.
Paar nädalakest tagasi kolisime Pärtli voodi lõpuks Riinuga kokku, st Riinu magamistoast sai laste magamistuba. Oh, mis õndsus. Lastele sobib, meile sobib. Nad jäävad seal üllatavalt kombel palju kiiremini magama kui varem meie voodis - eks oma mõju on ka sellel, et nad on küll lähestikku, mida nad vajavad, ent siiski eraldatud voodites. Pärtel magab seal toas kohe palju paremini. Minust rääkimata.
Lasteaed.
Sain Pärtlile järgmiseks aastaks, st 2010 sügiseks koha samasse lasteaeda, kus Riinu käib! Oh, mis rõõm! See eri kohtadesse vedamine õigustab end ilmselt sel aastal, ent järgmisel aastal oleks puha lisa-ajakulu. Kui läheb hästi (vist läheb), siis õnnestub nad isegi ühte rühma saada. Pärtlile nii väga meeldib Riinu lasteaias, ta tahab seal alati mängida ja olla. Ja kallistab kõik kasvatajad läbi, kui ära läheme. See on nii superrühm, et ma olen tõesti üliõnnelik. Kusjuures nädal tagasi öeldi mulle haridusosakonnast, et Pärtel on oma järjekorraga sealmaal, et on väga kahtlane, kas ta sügiseks üldse kusagile kohta saab. Nüüd on viimase paari päevaga mulle juba kolm pakkumist tulnud! Nii et kõik läheb nii, nagu planeeritud - just 2010 sügisel kavatsesingi ma ta aeda saata. Eks ta siis juba tubli 3,5 täis ka. Ta on igati hakkamasaav tegelane. Eriti Riinu rühma tuttavates oludes, koos vanema õega ja ühe hea sõbraga oma praegusest rühmast.
laupäev, 27. märts 2010
kolmapäev, 17. märts 2010
Suusajutt
Postitan siia paar videot suusasõitudest.
Riinu on igatahes nii mäest laskumise kui ka murdmaanipid nii selgeks saanud, et ta NAUDIB suusatamist. Iga kord, kui spordiparki lähme, tahab ta kindlasti suusatada. See on väga lahe, kuidas Mart on neile laskumist õpeatnud. Riinu tuleb dendropargi mägedest naksti alla. Ja ronib pärast ise üles ka, et üha uuesti ja uuesti laskumisekaifi saada. On võimas vaadata, kuidas ta sealt adrenaliini kätte saab. Ja see, kuidas üks pisike kirp suure mäe otsast alla kihutab, on vaatamist väärt. Kahjuks ei ole video peal nn suure mäe tunnet näha, aga mingi ettekujutuse ikka saab.
Muide, see mees, kes Riinust keset mäge mööda libiseb, on Mart.
Tol päeval, kui ma seal neid videosid tegin, nägin kolme täiskasvanut sellel laskumisel kukkumas. Riinu ei kukkunud kordagi. Laskus mõned korrad ka ilma keppideta.
Aga vaadake ise:
Pärtel nii suurest mäest veel ei lase, aga spordipargi sprindiraja laskumistelt küll. Umbes pooltel kordadest jääb püsti, pooltel paneb pepu maha. Aga ühe ikka veel 2-aastase kohta on see igatahes super.
Lisaks veel paar meeleoluvideot.
Näiteks see- Pärtel sõidab ka täitsa kenasti!
Lihtsalt armas:
Riinu sõidab vahel ka lihtsalt spordipargi ringi. Viimane kord ma vaatasin, et ta lausa lendas. Kui ta vahepeal sõitis ainult paaristõugetega, siis nüüd on ta pihta saanud ka vahelduvtõukele ja see näib tal päris hästi välja tulevat. Igatahes kihutas ta mööda nii mõnestki palju suuremast lapsest. Lõpuspurti jäid kõrvalolevad inimesed lausa ammuli sui vahtima, sest see oli kiire ja võimas tõesti.
Muidugi on Eestis päris palju 5-aastaseid, kes temast paremini sõidavad, aga ma kahtlustan, et tema oskused on siiski Eesti omaealiste esimese 10% seas. Või koguni top-5% seas. Sest väidetavasti pole umbes pooled lapsed enne kooli suusatunde üldse kunagi suusatanud.
Muidugi on natuke kahju, et ta ilmselt suve jooksul oma õpitu vähemalt teatud mahus unustab, aga patt oleks küll siinkohal kurta, et Eestimaa talv on liiga lühike....
SUMMARY:
Our kids are skiers, just like their Dad, and Mom, to a certain extent. Here you can see them sky. On the first video Riinu is coming down from a pretty steep hill - unfortunately you can't tell that from the video. She loves the speed and snow!
I think they are both quite good skiers for their age.
Riinu on igatahes nii mäest laskumise kui ka murdmaanipid nii selgeks saanud, et ta NAUDIB suusatamist. Iga kord, kui spordiparki lähme, tahab ta kindlasti suusatada. See on väga lahe, kuidas Mart on neile laskumist õpeatnud. Riinu tuleb dendropargi mägedest naksti alla. Ja ronib pärast ise üles ka, et üha uuesti ja uuesti laskumisekaifi saada. On võimas vaadata, kuidas ta sealt adrenaliini kätte saab. Ja see, kuidas üks pisike kirp suure mäe otsast alla kihutab, on vaatamist väärt. Kahjuks ei ole video peal nn suure mäe tunnet näha, aga mingi ettekujutuse ikka saab.
Muide, see mees, kes Riinust keset mäge mööda libiseb, on Mart.
Tol päeval, kui ma seal neid videosid tegin, nägin kolme täiskasvanut sellel laskumisel kukkumas. Riinu ei kukkunud kordagi. Laskus mõned korrad ka ilma keppideta.
Aga vaadake ise:
Pärtel nii suurest mäest veel ei lase, aga spordipargi sprindiraja laskumistelt küll. Umbes pooltel kordadest jääb püsti, pooltel paneb pepu maha. Aga ühe ikka veel 2-aastase kohta on see igatahes super.
Lisaks veel paar meeleoluvideot.
Näiteks see- Pärtel sõidab ka täitsa kenasti!
Lihtsalt armas:
Riinu sõidab vahel ka lihtsalt spordipargi ringi. Viimane kord ma vaatasin, et ta lausa lendas. Kui ta vahepeal sõitis ainult paaristõugetega, siis nüüd on ta pihta saanud ka vahelduvtõukele ja see näib tal päris hästi välja tulevat. Igatahes kihutas ta mööda nii mõnestki palju suuremast lapsest. Lõpuspurti jäid kõrvalolevad inimesed lausa ammuli sui vahtima, sest see oli kiire ja võimas tõesti.
Muidugi on Eestis päris palju 5-aastaseid, kes temast paremini sõidavad, aga ma kahtlustan, et tema oskused on siiski Eesti omaealiste esimese 10% seas. Või koguni top-5% seas. Sest väidetavasti pole umbes pooled lapsed enne kooli suusatunde üldse kunagi suusatanud.
Muidugi on natuke kahju, et ta ilmselt suve jooksul oma õpitu vähemalt teatud mahus unustab, aga patt oleks küll siinkohal kurta, et Eestimaa talv on liiga lühike....
SUMMARY:
Our kids are skiers, just like their Dad, and Mom, to a certain extent. Here you can see them sky. On the first video Riinu is coming down from a pretty steep hill - unfortunately you can't tell that from the video. She loves the speed and snow!
I think they are both quite good skiers for their age.
kolmapäev, 10. märts 2010
Uus mäng
Lastel on uus mäng: raamatukogu.
Mängitud on seda vast umbes kolmel õhtul (mitte järjest, vaid nii iga paari nädala takka).
Käib see nii, et lastetoast tuuakse kilode viisi raamatuid elutuppa, kus mänguasjade kasti peale tehakse raamatulaud, raamatud kenasti sorteeritult virnas. Üks läheb siis leti e. kasti taha ja on raamatukoguhoidja, teine tuleb viisakalt raamatuid laenutama. Tere ja aitäh ja palun ette ja taha. Tavaliselt tahab Riinu raamatukoguhoidja olla. See mäng kestab neil päris pikalt ja on üldjuhul meeliülendavalt rahumeelne. Selle mängu käigus maanduvad nad üsna kiirelt kas diivanile või mõnda teise pesasse ja haakavad raamatuid vaatama, kas siis koos või eraldi. Parem, kui eraldi :)
Täna oli Riinu nagu ehtne raamatukoist raamatukoguhoidja: juba enne külastajate saabumist süüvis ta ühte raamatusse ja ega pannud klienti suurt tähele. Too siis vaatas ise raamatuid ja valis lõpuks ühe välja.
Riinu ei saanudki nina raamatust välja (sse on üks põnev laste entsüklopeedia, mille ta jõuludeks sai) ja mäng tuli lõpetada lihtsalt teadaandega, et nüüd pannakse raamatukogu kinni ja töötajad peavad koju (st pesema) minema. Pärtel hakkas siis ruttu koristajaks ja tassis kõik raamatud vabatahtlikult teise tuppa tagasi, siis tõstsis kõik muud asjad korda, tegelt koristas kogu toa. Talle meeldib koristada!
Riinu oli kõik see aeg raamatu külge kleebitud. (Mardi) suguvõsas olemasolev raamatukoi-geen tundub tal igatahes olemas olevat. Ma ennustan, et kui ta ükskord soravalt lugema hakkab, siis veedab ta pikki tunde lihtsalt lugedes.
Mängitud on seda vast umbes kolmel õhtul (mitte järjest, vaid nii iga paari nädala takka).
Käib see nii, et lastetoast tuuakse kilode viisi raamatuid elutuppa, kus mänguasjade kasti peale tehakse raamatulaud, raamatud kenasti sorteeritult virnas. Üks läheb siis leti e. kasti taha ja on raamatukoguhoidja, teine tuleb viisakalt raamatuid laenutama. Tere ja aitäh ja palun ette ja taha. Tavaliselt tahab Riinu raamatukoguhoidja olla. See mäng kestab neil päris pikalt ja on üldjuhul meeliülendavalt rahumeelne. Selle mängu käigus maanduvad nad üsna kiirelt kas diivanile või mõnda teise pesasse ja haakavad raamatuid vaatama, kas siis koos või eraldi. Parem, kui eraldi :)
Täna oli Riinu nagu ehtne raamatukoist raamatukoguhoidja: juba enne külastajate saabumist süüvis ta ühte raamatusse ja ega pannud klienti suurt tähele. Too siis vaatas ise raamatuid ja valis lõpuks ühe välja.
Riinu ei saanudki nina raamatust välja (sse on üks põnev laste entsüklopeedia, mille ta jõuludeks sai) ja mäng tuli lõpetada lihtsalt teadaandega, et nüüd pannakse raamatukogu kinni ja töötajad peavad koju (st pesema) minema. Pärtel hakkas siis ruttu koristajaks ja tassis kõik raamatud vabatahtlikult teise tuppa tagasi, siis tõstsis kõik muud asjad korda, tegelt koristas kogu toa. Talle meeldib koristada!
Riinu oli kõik see aeg raamatu külge kleebitud. (Mardi) suguvõsas olemasolev raamatukoi-geen tundub tal igatahes olemas olevat. Ma ennustan, et kui ta ükskord soravalt lugema hakkab, siis veedab ta pikki tunde lihtsalt lugedes.
kolmapäev, 3. märts 2010
teisipäev, 2. märts 2010
esmaspäev, 1. märts 2010
Mõista, mõista, mis see on?
Riinule meeldib mõistatamisemängu mängida. Sellist, kus üks kirjeldab mingit asja ja teine peab ära arvama, mis see on. See on täiskasvanu seisukohast üsna keeruline mäng, sest 5-aastase mõtlemine on hästi teistmoodi ja selliseid tema tasemel mõistatusi pole üldse kerge koostada. Kahjuks ei meenu mulle hetkel ühtegi head näidet. No midagi sellist: "Emme, arva ära, mis see on: suur ja roheline, seest punane ja hästi magus?"
Pärtel, elukutseline imiteerija, nagu nooremale vennale kohane, on nüüd hakanud ka selliseid mõistatusi ütlema. Ja need on ikka kohutavalt naljakad. Eriti kontektsis: Pärtel on päris heade näitlejavõimetega ja üldse naljakas. Tal on intonatsioon ja emotsioon ja näoilmed ja kehakeel. Kogu aeg. Üks tema viimaste päevade kildmõistatusi: "Arva ära, mis see on: kui on roheline, siis võib sõita?". Või siis: "Kui on punane, siis ei tohi sõita?".
Ja veel: "Arva ära, mis siis on, kui lumesahk sõidab?" Õige vastus viimase puhul on kusjuures: lumesahk.
Pärtel, elukutseline imiteerija, nagu nooremale vennale kohane, on nüüd hakanud ka selliseid mõistatusi ütlema. Ja need on ikka kohutavalt naljakad. Eriti kontektsis: Pärtel on päris heade näitlejavõimetega ja üldse naljakas. Tal on intonatsioon ja emotsioon ja näoilmed ja kehakeel. Kogu aeg. Üks tema viimaste päevade kildmõistatusi: "Arva ära, mis see on: kui on roheline, siis võib sõita?". Või siis: "Kui on punane, siis ei tohi sõita?".
Ja veel: "Arva ära, mis siis on, kui lumesahk sõidab?" Õige vastus viimase puhul on kusjuures: lumesahk.
Töö ja pere ja kodu ja...
Kuhu see veebruar nüüd kaduski?
Juba läbi?
Meil läheb nii, nagu läheb.
Üks läbivaid hetketeemasid on kindlasti "Kuidas ühitada töö- ja pereelu minimaalsete kahjudega". Midagi pole teha, nõuab harjumist, kohandumist, painutamist. Esialgu julgen arvata, et vähemalt lapsed pole eriti kannatanud, pereelu tervikuna on aga kindlasti teistsugune (näiteks tundub, et mul pole enam üldse aega süüa teha!). Osa tööd olen julmalt edasi lükanud. Aga eks need tuleb ka varsti ära teha. Siis, kui tuleb valgus ja kevad!
Lastel on pikad pühad olnud. Alates vabariigi aastapäevast on nad kodused. Homme saab juba nädal. Miks siis? No kolmapäeval oli riigipüha ja ma tõesti tööd ei teinud. Neljapäeval läks Mart varakult ära ja ilma autota liikumiseks ja kahe lapse vedamiseks oli liiga külm - lihtsam oli nad koju jätta. Lisaks segadused Pärtli lastehoiuga, mis lõppes sellega, et kasvataja tuli meile koju ja hoidis mõlemat last siin.
Reedel oli Pärtel köhane. Riinuga käisime hommikul uisutamas, aga üldiselt oli näha, et ka teda hakkab tõbi kimbutama, seega oli ta ülejäänud päeva koos kasvataja ja Pärtliga kodus (sest teisi lapsi lastehoius poleks niikuinii olnud). Nädalavahetusel olid nad samuti tubased; Riinul jube nohu ja tugev köha. Pärtlil on veel vaid köha jääknähud, tema pääses väga kiirelt.
Täna oli aga täitsa keeruline olukord: Mart seotud õppetööga ja minul oli ka vaja kindlasti tööle minna. Kohe väga-väga kindlasti. Kedagi hoidma ei saanud. No ei ole kedagi, kes hommikuti vaba oleks. Palusin siis auto hommikuks omale ja vedasin lapsed töö juurde kaasa. Seal nad siis joonistasid ja vaatasid arvutist multikaid ja jõid (vett muidugi - meil on seal veeautomaat, mis neid muidugi hirmsasti köidab) ja lõpuks hakkasid peitust ja tagaajamist mängima, keset kümneid juhtmeid, mis meil seal eri tehnikat toidavad ja ühendavad. Päris kole. Seepeale tõmbasin ma ruttu otsad kokku ja tulime tulema. Tegelikult olid nad väga tublid ja ei kahjustanud midagi ega kedagi :)
Igatahes on õhus küsimus: kas keegi teab kedagi, kes oleks vahel, kui ootamatu vajadus tekib, hommikupoolne lastehoidja? See ei saa kindlasti olla väikeste lastega kodus olev inimene, sest mul on lapsi vaja üldjuhul hoida siis, kui nad on haiged. Tavaliselt saan ma küll ka ise kodus olla, aga vahel on vaja tööl just teatud päevadel olla, eeskätt enne uue numbri trükkiminekut - see on ajakirjatöö spetsiifika.
Homseks on Pärtel igatahes terve ja parim variant on vist see, et viin ka paraneva Riinu (ta on tegelikult ka kiiresti paranenud) veidikeseks Pärtli hoidu. Sest kuidagi tuleb ju ka töö ära teha.
Veel oleme avastanud enda jaoks vitamiinikokteilid. Organism ütles, et nüüd on vaja.
Tänane kokteil oli umbes selline:
kahe apelsini mahl
tubli peotäis astelpajumarjupool peotäit jõhvikaid
3 tl mett
piima
sooja vett (sulatamaks külmutatud marju)
kompotivedelikku
Kõik sauseguriga mõnusaks joogiks segada ja juua!
Serveerisin lastele väikestest napsuklaasidest ja kolme peale jõime seda vitamiinipommi umbes 3/4 liitrit. Jube hea! Eriti meeldis neile vist klaasiaspekt, ehkki Riinu kinnitas, et see on ka kohutavalt maitsev.
Õnneks on sügavkülmas veel piisavalt varusid. Saame kõvasti katsetada! Väga põnev on, ja alati natuke uutmoodi-teistmoodi. Sobima peaks enam-vähem kõik, mida annab purustada.
Tellimine:
Postitused (Atom)