Uus mäng

Lastel on uus mäng: raamatukogu.
Mängitud on seda vast umbes kolmel õhtul (mitte järjest, vaid nii iga paari nädala takka).
Käib see nii, et lastetoast tuuakse kilode viisi raamatuid elutuppa, kus mänguasjade kasti peale tehakse raamatulaud, raamatud kenasti sorteeritult virnas. Üks läheb siis leti e. kasti taha ja on raamatukoguhoidja, teine tuleb viisakalt raamatuid laenutama. Tere ja aitäh ja palun ette ja taha. Tavaliselt tahab Riinu raamatukoguhoidja olla. See mäng kestab neil päris pikalt ja on üldjuhul meeliülendavalt rahumeelne. Selle mängu käigus maanduvad nad üsna kiirelt kas diivanile või mõnda teise pesasse ja haakavad raamatuid vaatama, kas siis koos või eraldi. Parem, kui eraldi :)

Täna oli Riinu nagu ehtne raamatukoist raamatukoguhoidja: juba enne külastajate saabumist süüvis ta ühte raamatusse ja ega pannud klienti suurt tähele. Too siis vaatas ise raamatuid ja valis lõpuks ühe välja.

Riinu ei saanudki nina raamatust välja (sse on üks põnev laste entsüklopeedia, mille ta jõuludeks sai) ja mäng tuli lõpetada lihtsalt teadaandega, et nüüd pannakse raamatukogu kinni ja töötajad peavad koju (st pesema) minema. Pärtel hakkas siis ruttu koristajaks ja tassis kõik raamatud vabatahtlikult teise tuppa tagasi, siis tõstsis kõik muud asjad korda, tegelt koristas kogu toa. Talle meeldib koristada!

Riinu oli kõik see aeg raamatu külge kleebitud. (Mardi) suguvõsas olemasolev raamatukoi-geen tundub tal igatahes olemas olevat. Ma ennustan, et kui ta ükskord soravalt lugema hakkab, siis veedab ta pikki tunde lihtsalt lugedes.