Tegus aeg

Peale remondi on meil veel mõned "projektid".

Üks neist on "Kogu pere kahele rattale" ehk P. abiratastest priiks. Mart käis temaga eelmisel nädalal harjutamas ja sõit tuli suht kohe kenasti välja, aga pidurdamine ja rattale saamine olid päris lootusetud. Nüüd võtsin mina omakorda järje üle. Keerasin sadula allapoole ja võtsin nõuks temaga muudkui harjutada. Algus oli nutune, sest P. laseb oma emotsioonid ja pettumused kohe täiel häälel taevasse ja seda kukkumist ja kobistamist oli palju. Eile veel ta nõksu lätte ei saanud. Aga täna sai! Jah, vahel natuke veel koperdab, aga üha rohkem on seda, et saab ühe hooga peale nagu vana kala. Täna ma toetasin vaid paar esimest korda sadulast ja rohkem enam mitte.

Arvestades P. iseloomu ja seda, kui ruttu tekkis tal tahtmine ratas nurka visata, sest ei tule kohe välja, on meil olnud väga edukad ja rõõmurikkad kaks päeva. Ta soostus siiski edasi proovima ja sai õnnestumistest palju jõudu. Täna käisime juba igal pool sõitmas, mina esialgu veel rattata kaasas jooksmas. Üks kord veel ja siis ma võin juba ise oma ratta selga istuda. Praegu on see, et ma pean olema valmis teda toetama, kui ta pealeminekul nt vastu majaseina on suundumas.

R.-l on omad arengud. Olen teda nüüd veidi üksi rattaga sõitma lubanud. Praegu on linn üsna autotühi ja hea natuke iseolemist harjutada. Kuna me oleme rattaga hästi palju sõitnud, pea terve kevade ratastel lasteaeda ja tagasi, peaks tal reeglid selged olema. Eks ma muretsen ka, aga ma pean laskma tal minna ja teda usaldama. Ta pole varem tahtnud, aga niimoodi järk-järgult piire laiendada on hea. Praegu ta käib Karupargis jaa maal olles naaberkülas. Ma näen, kuidas see, et ma teda usaldan, annab talle vajalikku eneseusku ja -kindlust. Meie uues kodus saab see rattavärk muidugi palju raskem olema. Kurb, aga nii see on.

Remont

Meil on praegu päris pingeline aeg. Nagu ikka neil, kes endale uue, aga tegelikult vana korteri ostavad ja seda siis remontima hakkavad. Remont on nüüdseks kestnud 6 nädalat, mis ei olegi teab mis pikk aeg. Tean inimesi, kes aastaid oma korterit remondivad, enne kui sisse kolivad. Ehkki mõned asjad on pisut topanud, on meil üldiselt siiski kenasti edenenud. Oleme ette võtnud 3 ruumi, neist kaks täiesti kapitaalselt - kõik: põrandad tuli puhastada paksu.paksu värvikihi alt, seinad lagedaks ja kuni krohvini paljaks, siis krohvi parandada, kohati lakke roomatt ja peale lubikrohv, siis pahtel ja värv. Elektrijuhtmed seina sisse uuristada ja pärast kanalid kinni panna. Need kõik on olnud väga mahukad tööd. Lisaks oleme laskunud puhastada ühe suure kahepoolse siseukse ja veel hulga värvitud puitpindu. Samuti tohutu töö. Kolmandas ruumis, väikeses vaheruumis tuli laest kogu vana krohv alla ja kõik tuli nullist teha, hõredale originaal-laudsõrestikule.
Kasutanud oleme vaid loodussõbralikke värve - kohupiimavärvi ja kriitvärvi. Väikese ruumi seinad värvisin ise, nii mõnus on selle kohupiimavärviga teha. Katab hullult hästi ja on niii mõnus.

Neljanda ruumina teeme korda ja ümber köögi. Ma väga loodan, et pääseme suurematest kohvitöödest, nt lage tahaks küll ainult üle värvida ja põrand on õnneks juba mingi eelmise remondi ajal värvist puhastatud. Aga kaetud mingi ebameeldiva lakiga, nii et kuigi palju tuleb kas seal põrandatööd teha. See on see kõige raskem.

Tahaksin väga kiita Tartu ökopoode - Hea Maja Poodi ja Safranit. Hea Maja pood on tõeliselt armas väike pood, kust ökoremondi tegija leiab värvidele ja krohvidele lisaks igasugu jubinaid. Ja sealsed müüjad oskavad väga head nõu anda. Põhiline, mida ma olen nende toel õppinud, on see, et kasutada tervet talupojamõistust. Pole vaja seitset sorti kipsisegu ja pahtlit, saab ka lihtsamalt. Mis tähendab soodsamalt ja kiiremini. Ja tulemus jääb just vanasse majasse sobiv. Tegelt mulle väga ei meeldigi, et meie maalrid seinad nii hirmus siledaks tegid. Köögis katsume ise rohkem käsi külge lüüa.

Igatahes jääb see suvi, st maal olemine veidi lühemaks kui varasematel aastatel, aga see remont lihtsalt tuleb ära teha. Sest praegu saame me veel vanas kohas elada ega pea remondi SEES elama. See on ikka täielik õnn.