Riinu on praegu selles ülimalt armsas eas (aga eks vanemate jaoks on vist kõike laste ead omamoodi armsad), mil sünnipäev on väga tähtis ja mida üliväga oodatakse. Ja eks meie, vanemad, aitame sellele kaasa ka. Kui me ei räägiks, et sul tuleb varsti sünnipäev, siis ei teaks ta sellest mõhkugi ega olekski midagi oodata. Aga see magus ootus... on väga oluline osa kogu sündmusest!
Ei saa ma üle ega ümber ilmast. Minu pikaajalised (5-aastased) ilmavaatlused näitavad, et mai keskpaik kipub olema külm ja tuuline, isegi vihmane. Nii oli see tol aastal, kui Riinu sündis ja ka enam-vähem kõik järgnevad aastad ka, kui eelmine aasta, mil ilm oli kaunis ja päikseline, välja arvata. Üsna kõle oli ka sel aastal. Aga meie peame pidu ikka vapralt aias!
Sel aastal langes Riinu sünnipäev pühapäevasele päevale. Ärkasime selle peale, et väljas ladistas vihma. Ja et Riinu oli köhima hakanud. Hommikul käisime kohvikus Werner:
Ja siis hakkasime kodus pilvi vahtima ja mõtlema, kas viia varustus välja või mitte. No põhimõtteliselt enam ei sadanud. ja temperatuur oli ka siiski üle 10 kraadi tõusnud.
Peomeeleolu troonisid sünnipäevalapse jaoks batuut, printsessiraamatud ja printsesside meigikomplekt.
Järgnevalt mõned pildid sünnipäevapeost sugulasteringis:
Meik iseendale (ilma peeglita!) ja sõbrannale:
(vaadake, milline süvenenud profipilk:))
Kui ma järgmisel hommikul köögis putru tegin, olid lapsed kahtlaselt vaikselt kusagil korteris. Kui ma nad Riinu toast siis ükskord leidsin, oli Pärtel saanud endale kauni hommikuse make-up'i: silmalaud kulmudeni erkroosaks võõbatud, tupsud ka põskedel. Naera või nuta?! Pigem ajas naerma, aga pedagoogilistel kaalutlustel ma pilti ei teinud - Riinule ju meeldib emmet rõõmustada ja pilditegemisest oleks ta kahtlemata positiivse tagasiside välja lugenud. Ainult sellest ma ei saa aru, kuidas Pärtel sellel endaga sündida laskis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar