Tegelikult on meil kõik korras. Kui mõned väiksed raskused välja arvata.
Riinu alustas sel sügisel nö täiskohaga lasteaiateed. Varem oli ta käinud 2 pikka päeva nädala ühes erahoius eelmise aasta septembrist kuni märtsini ning siis igapäevaselt 4 tundi kestvas päevahoius kuni jaanipäevani. Praegune päevahoid kestab 6,5 tundi päevas, seega tunduvalt vähem, kui lasteaialastel tavaliselt ning lapsi on samuti väga palju vähem kui tavarühmas - 24 asemel umbes 6.
Huvitav on see, et kui me seda lastehoidu tegime, siis olin mina see, kes pidas lõunast magamist hirmus oluliseks. Nüüd on aga lugu nii, et Riinu pole seal veel kordagi magama jäänud. Ta on olnud tundide kaupa rahulikult ja illikukult voodis, aga und ei tule. Ma ei saa sellest aru ja see häirib mind. Ta on kogu aeg olnud üsna hea lõunamagaja, isegi suvel magas ta enam-vähem ülepäeviti. Polegi ju vaja, et ta iga päev magaks. Või et ta magaks 2 tundi, nagu teised. Kui ta magaks nt ülepäeviti kasvõi tunnikesegi... oleks mu süda rahul. Nüüd on ta koju tulles nii väsinud, et sööme õhtust, sageli ta isa ei näegi või näeb ainult korraks ning peabki juba voodisse minema. Kusjuures ta ei maga hommikuti nii hirmus kaua. Hiljemalt 8.30 on kõik üleval, tavaliselt pigem varem.
Täna oli ta kuidagi eriti omadega läbi.
Mul on kurb meel selle pärast. Homme tuleb igatahes puhkepäev võtta, kodus olla ja las siis laps magab välja.
Me veel vaatame, kas tuleb sest asjast midagi välja või mitte.
Äkki peaks ise vähem stressama selle pärast? Kui ma võtaks endale ülesandeks olla selle asja suhtes täiesti ükskõikne, et ah, las siis olla, et ei maga, kas siis oleks kõigil parem? Võimalik, et olekski... Aga ikkagi ma tahaks, et ta magaks!
Pärtlil on aga hirmus hambatulek. Need tagumised purihambad, kujutate ju ette küll, kui kole valus see võib olla. Eile nägin tal igemete ümber suisa veriseid täppe. Loomulikult kaasneb sellise kasvuvaluga ka räme nohu, mis asja vaid hullemaks teeb. Juba mitu päeva on ühtlase taustana me kodus kostunud pidev jorin, ving, röökimine ja halamine. Õnneks tundub kõige hullem tänaseks läbi olevat, sest hommikul tuli voodist üles hoopis teise näoga poiss.
Aga kodus on Pärtel nüüd ilma mähkmteta, kohe pärispoiste aluspükstega ja õnnetusi enam peaaegu ei juhtugi, kui ikka viitsida aeg-ajalt potile panna. Ega ta ise veel suurt küsi. Vahel siiski.
Ta on ikka hästi palju pikemalt pidama hakanud. Öise mähkme osas ma veel niipea mingeid lootusi ei hellita...
****************************************************
Kuna meil fotokas ununes maale, siis uusi pilte ei ole, ent siin on üks nn stiilinäide sellest suvest: foto on tehtud 30. juulil, ajal, mil peaks valitsema vähemalt 30-kraadine kuumus ja leitsak. Selle asemel .... vaadake ise, mis lastel seljas on!
3 kommentaari:
Võib juhtuda, et Riinu on lihtsalt välja kasvamas lõunaune-east...
Pärtel on küll tubli! Meil Anna tirtsutab küll nii sageli, aga see tuleb vist ka sellest, et ta saab veel suht palju rinnapiima (see teeb ainevahetuse kiiremaks). Igatahes loodan ka, et saame kunagi mähkuvabaks...
Martal lõppesid püksitegemised alles siis, kui ta oli 2,5 aastane... Aga Riinul?
Riinu sai päris mähkmevabaks 1 a 7 kuuselt, kui tal olid tuulerõuged ja ma ei tahtnud talle mähet enam ka ööseks hõõruma panna. Peale seda ta enam üldse mähet ei näinud. Öösiti potitasin mõnda aega veel.
Aga sirtsutamised - no vahel, kui väga hoogu satub, tuleb siiani tilk või paar püksi... Aga kellel ei tuleks :)
Ja ütleme nii, et Pärtlil on kehvemaid päevi kah :)
Ma mõtlesin järele, see oli siiski Martal pigem 2 aastat ja 3 kuud.
Kui ma saaksin Marta järgmisel suvel mähkuvabaks - ta saan juulis 2 - , siis olen väga rahul.
Postita kommentaar