Meiega on siin pidevalt igasugu toredat seltskonda ja midagi muudkui toimub. Hetkel istun, oodates järgmise turismigrupi saabumist, Obinitsa seltsimajas, seljas rahvariided, et hakata leelotama Mokornulga leelokooriga. Ja kõige veidram on see, et me saame selle eest palka! Mina, ja saan laulmise eest palka??!!!???!!!Aga elu on täis veidraid pöördeid.
Meiega oli 3 nädalat Mats Oskar, kes eile lõpuks ka natukeseks ema juurde läks. Riinu nuttis ohjeldamatult ja minulgi tuli pisar silma, sest meil on Matsiga tõeliselt tore ja mul on nii hea meel, et ta on enam-vähem täiskohaga meie pereliige. Aga juba mõne tunni pärast saime asemele Mihkli, kes on peale Itaalia laagrit toonust täis ja kellega Riinu veetis terve tänase hommiku temaga ja kippus nutma, kui Mihkel korraks metsa mustikale läks. Pärast võtsid nad tiigi ääres koos päikest ja Pärtelgi ühines nendega. Küll on ikka hea, et neid suuri vendi ja õdesid jagub. Kui üks ära tüdib, tuleb teine :))
Mihklil oli Itaalias tõeliselt tore. Kujutage ette, eile näitas ta meile salsasamme ette!!! Ja teab, kuidas on itaalia keeles sellised strateegiliselt tähtsad sõnad nagu "musi" ja "armas"...
Laagrist ja Itaaliast räägib ta ülivõrdes ja on üldse väga jutukas selle koha pealt. Mul on tema üle väga hea meel.
Mets on täis mustikad ja maasikaid, ükski planeeritud töö veel ei edene ja mina käin pidevalt laulmas... Selline see suvi on!
2 kommentaari:
Jessake. Tahan ka laulda:) Võib ilma palgata esialgu:)
Pean kiiremas korras midagi selga vaatama endale...
Mul ajab ka laulu- ja marjaisu peale :).
Postita kommentaar