Pärtel on muutunud meie pere verbaalselt kõige domineerivamaks liikmeks. Ta räägib ja seletab kogu aeg, ka magamajäämise ajal. Söögilauas on nii, et Pärtel sööb hästi kiiresti, palju tahab ja jaksab ja hakkab siis rääkima, Riinu sööb aegalselt ja räägib sinna vahele. Ehkki ta räägib viimasel ajal hulga vähem, sest Pärtel lihtsalt ei lase tal rääkida. Ta tõmbab kulmu demonstratiivselt kortsu ja teatab vastuvaidlemist mittesallival toonil: "MINA räägin!!!" Ta tõesti ei lase teistel suurt midagi öelda. Lisaks on tal selge ja kõva hääl, no ikka tõsiselt kõva. Vähemalt kodustes oludes. Mujal on ta siiski natuke vaiksem. Õnneks.
Täna oli nii, et ta kallas minutiks köögilauale ununend morsikannu oma tassi tühjaks ega märganud, kui tass täis sai, ja siis kallas veel kõvasti kuhja peale, aga see kuhi - paraku - veeres lauale... ja sealt põrandale... Kui ma siis porisedes koristasin ja talle sõbralikult ja armastusega, ent siiski tüdimusega hääles ütlesin, et "Sa oled tobe, Pärtel", siis tegi ta maru pahase näo ja ütles: "Ei ole mina tobe! Mina olen armas!"
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar