Elu läheb meil üsna pööras tempoga.
Esikuremondi saime tehtud (loe: korraldatud) 3 nädalaga. Jäänud on veel üht-teist viimistlust ja lõpetust, aga nagu teada, kipuvad just selliseid asjad kõige kauem venima. Karta on, et osad asjad (nt raamaturiiul) on sellised, millega tegeleme edasi alles sügisel.
Loomulikult oleme väga rahul. Ja natuke kripeldab, et miks me seda küll juba varem ei teinud?
Maal on kah suure mürinaga hooaeg pihta hakanud.
Meil oli tegelikult plaanis sel aastal ainult kaevuga tegeleda, aga juhuste kokkulangemise tõttu läks nii, et lisaks paneme vana lauda kohale püsti uue aida. St mitte päris uue, aga naaberkülast Navigõlt hea hinnaga ostetud tugeva olemasoleva aida, mis on põhiplaanilt meie enda aida moodi. Sellest saab külalistemaja. Nüüdseks on arengud nii kaugel, et uus ait on vanast kohast lahti võetud ja palkidena meie õuele veetud. Vana laut on palkidena lahti võetud ja samuti meie õuele ladustatud. Laadurekskavaator on kinni ajanud tunamulluse ebaõnnestunud kaevuaegu (14 m, kuhu vett ei tulnudki) ja tõstnud laudavundamendi seest välja kogu seal olnud sõnniku, mis jällegi on meie õuele ladustatud...
Vana peldikut enam pole, alles on vaid lage maa ja vundamendiauk.
Ait nägi oma vanas asukohas välja selline (meie paneme muidugi laastukatuse):
Paratamatult tähendavad sellised arengud seda, et tuleb jälle üks töine suvi. Sest ait tuleb üles saada, katus ka peale - see kõik võtab aega (rahast me ei räägigi). Lisaks tuleb vana lauda palgid ära sorteerida, enamik kütteks saagida ja raiuda, korralikud palgid kusagile ladustada. Sõnnikuhunnik tuleb ka kuhugi deporteerida, sest ega kallist kraami saa niisama raisku lasta - seda on meil edaspidi põllupidamiseks vaja.
Muide, mu aiamaa on meeletult lopsakas juba praegu. Sööme pihukaupa rukolat ja muud salatit. Porgandeid tuleb õige pea harvendama hakata ja kõrvitsatel on juba esimesed õienupud. Hoolimata domineerivast külmast kasvab kõik hullumeelselt. Nii mõnus!
Ja kaev- see tuleb tõesti. Koht on juba paika pandud, kaevamiseks läheb augusti esimesel nädalal. Siis on jälle kõik teisiti, sest üles tuleb kaevata mitme trassi jagu maad. Kaev on küll kogu küla kaev (4 osanikuga), ent paikneb meie maal. Ja läbi meie maa jooksevad trassid teiste juurde. Meie trassi ots tuleb kusagile majandusõuele. St tuppa ei pane, aga otse õue küll.
Kõikide nende plaanide vahele tahaks mahutada ka pisut puhkust ja vähemalt mõned loetud päevad, mil mingit ehitus- või muud töötegevust ei toimu.
Karta on, et õige puhkus tuleb alles sügisel, kui läheme perega traditsioonilisele Balkani-reisile - seekord Montenegrosse.
Ja natuke tahaks punnitada selle nimel, et jõuda ka suvel siiski üks reis teha - mõtteis on Soome. Seal elab praegu mu vend (Helsingis). Ma ise pole ka õieti Soomes käinudki. Suvist Soomet olen näinud ainult piltidelt ja telekast. Et siis eelmisel aastal Lätis ja Horvaatias, sel aastal Soomes ja Montenegros.
Ja siis on ilmselt nii kõvasti raha läinud, et sügisest hakkan jälle vaikselt tööinimeseks. Aga siin on veel otsad lahtised. Ütleme nii, et võimalusi on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar