Julgus rindu!

Üks paari viimase päeva tugevamaid, rahuldust pakkuvamaid emotsioone on olnud seotud Riinuga.
No eks ma olen kirjutanud, et ta on pigem selline vaikne, vahel natuke kaasalohiseja (seda muidugi pigem endast vanemate sõbrannadega, mis on muidugi ka loogiline), vahel natuke tahtejõuetu.

Aga elu näitab, et saab asja küll :)

Riinul on juba teist satsi võimalik Lõuankeskuse uisuväljal oma lasteaiarühamaga uisutamas käia. Novembris käisime, kord nädalas, ja nüüd veebruaris uuesti. Kui varem oli tegemist ainult raamiga koperdamisega ja natukese ringitatsamisega, siis reedel käis mingi plõks ja mingi nõks ning laps läks lendama. Ei, mitte liuglema, kaugel sellest, aga hakkas vähemalt liikuma. Väga kiiresti kusjuures. Esialgu on see pigem jääd mööda jooksmine, aga treener ütles, et see on loomulik areng. Mulle meeldis, kuidas see plõks käis: treener korraldas neile ühe mängu, sihukese natuke võidu peale, aga laste jaoks huvitava ja tõesti mängulise. Kiiruse peale. Ja Riinu vist unustas ära, et ta ju veel ei oska, ja pani jooksu, nii et ma pidin teda vaadates imestusest jääle potsama. Lahe! Mulle meeldib, et temas lõi välja võiduind. Ma olen natuke kahelnud, kui palju temas seda on. Kuigipalju võiks ju ikka olla, on elus huvitavam. MInu jaoks nimelt polnud oluline see, et kui kiiresti ta sõidab või keda võidab, vaid just võiduind ja julgus proovida.

Teine tore oli see, et me käisime oma leelokooriga Baltica festivali ülevaatusel. Kuna enamusel on lapsed niikuinii kogu aeg sabas ja kaasas, siis tegimegi lastekava, st lapsed laulsid osad laulud ise. Neil oli üks päris keeruline laul, kus nad kordamööda pidid värsiridu eest ütlema. Nii on palju raskem laulda kui üksi tervet laulu eest võttes. Riinu oli eestütlejatest kõige väiksem. Proovis oli probleem, et nad kippusid liiga vaikselt laulma ja eks sai neid siis natuke ajupestud, et nad ikka kõva häält teeks. Riinul ikka juhtub, et ta langeb võõraste ees verest ära ja räägib nii vaikselt, et keski ei kuule. Ja pabinas võib suuremalgi segi minna, kus parajasti järjega ollakse. Aga õnneks ei osanud lapsed vist suurt pabistada (erinevalt mõnest kooriliikmest - aga mitte minust!) ja laulsid veatult, puhtalt ja kõval selgel häälel. No ikka palju paremini, kui olime arvestanud :) Ja Riinu oli nii julge ja nii vahva ja nii hästi hakkama saav, et ma olin tõesti südamest rahul. Sest esinemisjulgus kulub elus ikka väga-väga ära. See on tulevikuks üliväärtuslik pagas.

Natuke oli kahju, et Pärtel, kes proovides ka kaasa laulis, seda ülevaatusel ei teinud. Sest tema oleks žürii täiesti relvituks teinud. Proovis oli ikka kuulda, kuidas ta teised lihtsalt üle laulab. Kui tema suu lahti teeb, oleks teised justkui taustalauljad.