Poisid on lahedad

Täna on ühe Riinu ja Pärtli lasteaiarühma poisi sünnipäev. Ta on Riinu eakaaslane, saab 7-aastaseks.
Huvitaval kombel on Riinu ainus tüdruk oma rühmast, kes on sünnipäevapeole kutsutud.

Kui Mart tõmbas selle uudise peale esialgu kulmu kipra, siis mind see just rõõmustab. Minu arust on väga-väga hea, et ta saab poistega ka hästi läbi, mitte ei ela ainult mingis omas printsessimullis. Poisse on neil rühmas vähe - eakaaslasi 2, aasta nooremaid ka 2 ning lisaks käputäis pudinamaid, nagu Pärtel. Ma olen aru saanud, et suured poisid on hästi tihedas omaette kambas (kamba olulisust poiste puhul kinnitavad ka mitmed poiste kasvatamise teemalised raamatud, mis mul praegu käsil on) ning seetõttu mind tegelikult täitsa üllatab, et Riinu sünnipäevale kutsuti. Ma olen küll jutust aru saanud, et ta nendega ikka vahel mängib, lisaks on tal nende kahe eakaaslase seas ka oma silmarõõm (päriselt ka), aga ikkagi veidi üllatab, positiivselt.

Kui ma vaatan praeguseid teismelisi (eriti neid, kes on sugulased), siis ma näen, et elutervema ellusuhtumisega on just need, kes suudavad edukalt suhelda mõlema sugupoolega. Neil on elu kindlasti palju lihtsam, pingeid on mõneti vähem, sest neil on teist sugupoolt mõnevõrra kergem mõista.

Päris huvitav, mis juttu Riinu ise pärast räägib - siis, kui talle ilmselt mõneti ootamatult selgub, et ta on ainus tüdruk kambas :)


HILJEM:
Riinu oli väga-väga rõõmus ja õnnelik seal sünnipäeval. Ma pole teda kohe tükk aega niiii rõõmsana näinud. Oligi ainus tüdruk ja see oli väga lahe.