Aastad pole ju vennad

Märts on vist kõige ebastabiilsema ilmaga kuu Eestis üldse.
Päeval, mil Pärtel kaks aastat tagasi sündis, oli 16 kraadi sooja. Mäletan, et käisin lõuna paiku hambaarstil, jakihõlmad lahti ja õhtul olid meil kodus aknad lahti. Loomulikult oli see pigem ebatavaline ja varsti läks jälle külmaks tagasi (olgu öeldud, et kui Riinu sündis - mai kesekl - oli vaevu 13-14 kraadi sooja ja jube külm tuul).
Eelmisel aastal ei olnud nii soe, ent paar päeva enne Pärtli sünnipäeva sadas maha tolle talve suurim lumekogus. Hanged olid nabani ja rõõmu palju, sest talve muidu justkui polnudki.
Sel aastal on talv oma lõputus agoonias ikka ühtmoodi lumine ja nüüd veel ka külma näitamas. Lumi küll sulab, aga väga vaikselt. Tartus on ikka veel väga palju lund. Ja mõned päevad on olnud märtsi lõpu kohta ikka päris külmad ka.

Pärtli sünnipäevast lähiajal.

Pärtel on skies

The post below is about our family as skiing fans.
Riinu started the winter before she was 3. Now she can ski quite all right for her age. And she can do a little down-hill skiing as well.
But Pärtel can ski as well! His first time on skies was at the age of 1 y and 9 months - in December.
He skies a bit now, but for my terrific surprise and amazement Mart has taught him also how to ski down hill. We are not talking about big hills, but small ones, but still - it's quite noteworthy and amazing.
They both ski on level land land (cross-country) as well. More or less. Riinu can do about half a mile with quite an ease.

Look at the video, turn on the voice and enjoy!

Pärtel suusatamas

Suusatamine on meil kindlasti perekondlik spordiala.
Riinu sai esmakordselt suuskadele, kui ta oli umbes "kolmveerand-kolmene". Mis tähendab, et nüüdseks on ta kolm talve suuskadel olnud. Eelmisel aastal küll vaid paar korda.
Mart võttis sel aastal kätte ja õpetas lastele selgeks mäest alla laskmise. Riinu laseb Tähtvere spordipargi kõige suurematelt küngastelt nüüd ilusti alla. Päris hirmus oli vaadata, kui seda esmakordselt nägin (sest Mart treenib teda siis, kui mina suusatan ja siis ma ei näe). Aga uhke ka!
Ma ei tea, kas Riinule meeldib suusatada. Vahel ta tahab ja vahel mitte. Rohkem tahab nüüd, mil ta endale korralikud suusasapad ja uue varustuse sai. Ühe spordipargi ringi (800 m) sõidab ta läbi paaristõugetega. Ühest ringist on seni piisanud.

Pärtel sai esimest korda suusad alla täpselt 1 a 9 kuu vanuselt - detsembri lõpus.
Tema ka vahel tahab, vahel ei taha. Pikalt ei taha kunagi, aga natuke pea alati. Ja tedagi on Mart nüüd mäest alla laskma õpetanud. Ja see on minu arust juba uskumatu tase. Ta pole ju veel kahe aastanegi! Igatahes päris profilt paneb. Muidugi mitte nii suurtelt mägedelt nagu Riinu, aga väiksematelt küngastelt igatahes! Taas, ma pidin üllatusest pikali kukkuma, kui mulle seda esitleti. Proff kükkasend, tasakaal ja pange tähele, kui videod vaatate - isegi lõpus, kui hoog järsult raugeb, saavutab ta tasakaalu ega kuku.
Lauskmaal sõidab ka veidi. Vahel 10 meetrit, aga vahel vast koguni 30. Mart lisab aga, et sealsamas Elvas suusatas ta kindlasti vähemalt 300 m ühe raksuga.

See video on tehtud eelmisel pühapäeval Elva lähistel maratonirajal, kui Pärtlil puudus kahest eluaastast täpselt üks nädal. Nii et võib öelda küll, et pole veel kahenegi. Sest faktiliselt ju pole.
Video vaatamiseks klõpsa suurel noolel.
Mart filmis ja Riinu seisis künka otsas ning lükkas Pärtlile hoo sisse - ka seda pidi muide tükk aega harjutama. Sest kui lükkad liiga kõvasti, kukub jõmm näoli lumme. Eks ta kukkus ka...

Märtsi lõpp

Märtsi lõpp on üks imelik aeg, täis mitmeid olulisi päevi.
Näiteks:
Täna, 60 aastat tagasi küüditati mu ema ja vanema pere Siberisse, kuhu nad jäid 8 aastaks.
Homme, 17 aastat tagasi suri mu isa.
Üle-ülehomme, 2 aastat tagasi sündis Pärtel.
Üle-ülehomme, 80 aastat tagasi sündis Lennart Meri.

LISATUD:
Mu ema lisas veel, et
25. märtsil, 40 aastat tagasi suri mu isa vend, tuntud viiuldaja Vladimir Alumäe ja
28. märstil, 87 aastat tagasi sündis mu isa teine vend, Leo Alumäe.

See oli veebruaris

See postitus põhineb mu tänaõhtusel fotoaparaadiga tegelemisel. Varem pole saanud mahti pilte maha laadida. Esimesed pildid pärinevad 28. veebruarist, mil Tartus sadas maha uskumatu kogus valget pehmet vatti. Pildid on tehtud meie hoovis.








Ja siin on 24. veebruar meie hoovil.







Ning 23. veebruari pildid Setomaalt, meie maakodust ja selle juurest:







Summary:
A retrospective overview of some days of the still-seriously-lasting winter. These photos have been taken in February, but we still have lots of snow everywhere!

Juba vulisevad veed...

Tänane päev läks igatahes täiega täie ette :)
Nimelt käisime külas Mardi vanematel, kes elavad Päris Maal.
Ja peavad kitsi, kanu, hobust ja koera.
Kui sinna lisada kevadine päike, vulisevad veed, maailma kõige mõnusam pori otse laudaukse ees, kelgumägi, soe ahjulammas ja vahvad vanavanemad, siis polegi vaja pikemalt kirjutada.
Panen hoopis tänasest mõned pildid, mis peaks rääkima enda eest.


Kuna vahetusriided olid targu kaasa võetud, said lapsed üsna vaba voli mudas ja mudaäärel mütata:







Isegi hobune oli porine, sest talle meeldib mudas püherdada:



Aga selg oli õnneks üsna puhas, nii et lapsed said tal ka seljas istuda:



Lumerõõmud:




Summary: We visited Mart's parents today. They live in real countryside and have a horse, goats, hen and a big dog. There was a lot of snow and a lot of mud. Children enjoyed both and everything.

uued ülestähendused

Ma vaatan, et see blogi on muutunud Pärtli kõne arengu kajastajaks.
Mis teha, see on minu jaoks huvitav.
Küllap tuleb ajapikku ka teisi teemasid.

Niisiis, uued sõnad, eeskätt need, mis erinevad tavakasutusest.
papi - päike
titi-lind
uu titi - suur lind
Aga nt hakk on hakk ja kägu on kägu
itu - istu
oo-ii - onu
papa - paprika
jumm - külm
jõmmi, jumi - lumi
jäpu - näpp, näpud
Täna lõunal seletas ta midagi pikalt, et "kammakee" ja "kammakee", aga selle tähendust ma esialgu veel välja ei mõelnudki.

Lõpuks üks Pärtli laul. See on tegelikult Riinu laul "Tädid tulid..." (üks lastelaul), aga Pärtli esituses kõlab see nii (kui ta minuga kaasa laulab):
tädi-tädi, tädi-tädi, pai jäpu, jäpu
oo-ii, oo-ii, pai pai
e-taha pai, pai, tädi pai, e-taha
tutupai, tutupai, tutupai, tutupai!

Tõlge:
Tädid tulid, tädid tulid, paid olid näpus, paid olid näpus, paid olid näpus,
Onud tulid, onud tulid, paid olid peos, paid olid peos, paid olid peos,
Ei mina taha tädi paid
Ei mina taha onu paid
Ise olen, ise olen kukupai, kukupai, kukupai,
se olen, ise olen kukupai, kukupai, kukupai!

Sõbralikud /// Friendly

Riinu ja Pärtel saavad viimasel ajal väga sõbralikult läbi. Mängivad ja naeravad koos palju. Jooksevad ja möllavad. Ronivad ja kiiguvad. Vaatavad raamatuid. Õhtul püütakse isegi koos ühe teki alla pugeda.'

Mõistlik poiss

Pärtliga on see vilets lugu, et tema oma ihuhädade kohta mingit teavet endiselt ei anna ja pigem läheb kõik hullemaks. Nüüd ei teata ta enam ka kaka tulekust ja seega peab mähe kogu aeg all olema. Sest ta pissib ja kakab täitsa suvaliselt, eriti õhtuti nt 3-5 minutiliste vahedega.
See oli sissejuhatus.
Aga ega ta ju mähet alla ka ei taha.
Nii on meil igal õhtul voodisse minnes arutelu mähkme vajalikkusest.
Dialoog areneb umbes nii:
Mina: "Pärtel, paneme nüüd mähkme alla."
Pärtel: "Ei taha mähe!"
Mina: "Pärtel, aga muidu tuleb ju piss öösel voodisse ja siis on paha magada"
Pärtel: "mhmh" (nõustuvalt)
MIna: "Kas sa tahad praegu ära pissida?"
Pärtel: "Ei taha pissi!"
Mina: "Aga siis tuleb mähe alla panna"
Pärtel ütleb "Jah", tuleb minu juurde, heidab selili ja ütleb: "Mähe alla! Mähe pepu alla!"

sõnakilde

Pärtli sõnavarast:

"papapai" - papagoi
"kau-kau" - kiivi
"dläbädläbädläb" - ekskavaator
"mõmmi" - karu, lumi, kühvel (millega ta lund tõsta armastab)

Täna, kui hakkasime külast ära tulema, hüüdis Pärtel tädile viisakalt: "Tadaa, tädi!"
Niiiii armas.