Pärtel ja muusika

Pärtel näikse olevat üle keskmise muusikahuviline poiss.
Teda erutavad igasugused pillid, eriti aga karmoška. Sel suvel on tal paar korda juhust olnud ka ise sellist pilli käes hoida. See on tegelikult üks hea, üsna lihtne pill, mille soetamist oma koju me ka ise kaalume.

Pärtli laulurepertuaari kuulub valik väga erinevatest lauludest. Põhiliselt võib teda kuulda laulmas kahte sorti laule - neid, mida ta enda ümber kõige sagedamini kuuleb. Esimese rühma moodustavad lastelaulud - karust, konnast, põdrast, kiisust jne. Eriti toredasti laulab ta "Põdra maja": "Kop, kop, lahti tee, metsas karujahimees..." Ja kui keegi parandada püüab, siis saab maru pahaseks, sest tema teada on see laul just sedaviisi.

Teise rühma kuuluvad meie leelokoori laulud. No mis teha, neid on ta sel suvel lõpmatuseni kuulnud. Niisiiis polegi midagi imestada, kui poiss käib ringi, lauldes "Tulli üles hummogulla, nadinii, nadinaa..." või "Lätsi vanalõ mehele, elähänü inimesel, tsita-tsita-tsita-taa..." või "Handa-handa hahekese, ärä kattõ mino ülä....". Kõige lemmiku seto laul on tal "Pirgo lätsi Petserihe, hoodi-riidi-ralla..." Seda oskab ta õige mitme rea jagu ja muudkui nõuab, et ma seda laulaks. Endal on täitsa kõrini sellest Pirgost juba :)

Aga lõpetuseks siia üks väike klipike päevast, mil meil oli külas vend Martin koos oma sõbra Joosepiga, kes oli karmoškaga. Ja Joosep oli nii äge, et lubas Pärtlil kah mängida! Pärtel ei tahtnud pillist kuidagi lahti lasta ja näitas selle kääksutamisel üles märkimisväärset püsivust ja sügavat huvi.
PS Videos lõpetab Pärtel laulu nii ruttu sellepärast, et tahab ruttu vaatama tulla, mis filmile jäi.