Tagasi Tartus

Ehkki mul on käed-jalad tegemist täis, katsun siiski natuke midagi siiagi kirja panna.

Oleme nüüd tagasi Tartus ja lastel tundub selle üle päris hea meel olevat. Kui nad esimest korda üle 2 kuu Tartu-koju tulid, olid nad justkui lõbustusparki sattunud - nii palju uusi (st vanu, aga suve jkooksul unustatud) asju ja mänge! Üldse on tegelikult meil siin Tartus ka väga mõnus. Riinu tahtis hirmsasti juba lasteaeda minna ja peale kaht esimest päeva fännab seda täiega. Ta oli algul hirmus kurb, et vana kasvataja läks uude kohta tööle, aga tundub, et uus kasvataja meeldib talle ka väga.

Pärtel hakkab nüüd samuti poole kohaga lasteaialapseks. Ta on hoius vaheldumisi päevadel ühe teise väikese poisiga. Nii, et ühel nädalal 3 päeva, teisel 2 jne. Esimese päeva oli kohe pika päeva ja väga kobe. Aga talle on koht muidugi väga tuttav, eelmisel aastal sai seal ikka kõvasti mängimas ja hoius käidud. Ta on seal isegi lõunat maganud varem. Nii et mina tema pärast küll ei muretse.

Ise ma ei kujuta ette, kas ja millal üldse saabub see aeg, kui ma seda kättesaabunud "vabadust" lõpuks nautida saan. Praegu on hirmus kiire leelokonverentsi korraldamisega ja veel umbes saja asjaga, nagu näiteks siit-sealt süllekukkunud ja hoidistamist tahtvad õunad ja ploomid.

Juba pea nädala pärast läheme traditsioonilisele suvepikendamisreisile. Maabume Dubrovnikus ja vaatame, mis edasi saab.