Meie pere on alustamas uut elu uue režiimiga, sest alates selle nädala algusest on meie peres tavaline lasteaialaps, kes käib tavalises linnalasteaias. Sügisel jätkasime küll oma väikese hoiurühmaga, ent erinevate põhjuste summana lagunes see juba kohe aasta algul (vahetult enne meie reisi) laiali ja tuli kiirelt tegutseda, et eeskätt Riinule uus mängukoht leida. Ja meil läks õnneks, saime koha Kannikese lasteaia pererühma, st sellisesse rühma, kus on eri vanuses lapsed, 2-7 a. Mulle meeldib selline rühm, on kuidagi loomulikum kui 24 üheealist. Riinu rühmas on tavalise 24 lapse asemel 20 last, mis mulle muidugi ka meeldib. Seni olen kohal näinud maksimaalselt umbes 13 last. Eriti tore on see, et üks Riinu sõber käib samuti seal rühmas!
Täna oli Riinu esimest täispäeva rühmas ja kasvatajad imestasid, et ei saaks arugi, et ta alles esimest päeva on. Et niivõrd sotsiaalne ja sisse sulandunud. Juba oli ta logopeedigi juurde veetud, kes teda samuti väga kiitnud olevat. Magama ta muidugi ei jäänud, aga eks vaatame, kuidas see asi läheb. Kaua ta ikka jaksab nii vara (kell 8!) tõusta ja mitte lõunat magada?
Esimese kahe päeva põhjal mulle väga meeldib see rühm. Seal ei kisata (see võib tuleneda ka sellest, et seal on vaid 5 poissi...), ollakse sõbralikud, hoolivad. Pererühmas on kindlasti konkurentsi vähem. Üldse on mul vähemalt Riinu osas hea meel, et see asi nii läks. Ma olen täiesti kindel, et tal on seal lasteaias PALJU huvitavam, kui seal väikses koduhoius oli. Minu peamine kaalutlus Riinu hoidu jätmisel oli oma mugavus - et ei peaks nii vara tõusma (sest lasteaias ikkagi eeldatakse, et hiljemalt kell 9 on laps kohal) ning et ma ei peaks lapsi eri kohtadesse hoidu viima. Nüüd tuleb välja, et ma pean seda siiski tegema, aga ma suutsin ka sellele positiivse aspekti leida - trenniaspekti. Et saabki rohkem liikuda. Motiveeritult.
Pärtli osas on seis veel lahtine, kuid lootust on, et vanas hoiukohas jätkab väikeste, 2-aastaste minirühm. Uue kasvatajaga, vaid ennelõunasel ajal. Sel nädalal käime uuesti harjutamas, sest uus kasvataja on täiesti võõras ja vajab harjumist. Ja kui ta siis lõpuks harjub (õnneks on koht tuttav!), siis hakkab ta seal nii paar-kolm korda nädalas hommikuti käima.
Nii et meie päevakava hakkab vähemalt mõnel päeval nädalas välja nägema nii:
9-ks Riinu oma lasteaeda
9.15-ks Pärtel oma hoidu (mis asub lasteaiast ca 2 km kaugusel)
sealt mina koju või mujale tööle
siis ca 13 Pärtlile järgi
jälle koju
ca 17 Riinule järgi.
Kui kõik otsad käia jala, teeb see kokku umbes 8-9 km päevas. Pole paha. Bussiühendus on vaid ühe kõige lühema otsa vahel teoreetiliselt olemas.
Aga praegu saab veel õnneks rattaga sõita ja Mart on ka lubanud oma õla alla panna ja vahel Riinu-otsi teha.
Ning ka minul on uus algus - ma läksin vene keele kursusele! Algkursusele. Olen väga põnevil. Nii mõnus on õppida!
2 kommentaari:
Oi, äkki oleks ka pidanud minema vene keele kursustele...
Mõnes mõttes ma väga kadestan neid, kes praegu õpivad. Samas see september on nii raske olnud ja kuu aja pärast hakkan tööl käima, nii raske on mahutada kõike seda...
Teema lasteaed vs lastehoid on muidugi huvitav. Mulle lastehoiu idee tundub ääretult sümpaatne, ehkki endal pole olnud ei vajadust ega võimalust üle 2 a lapsi hoidu panna, vaid ikka lasteaeda. Samas olen tundnud end vahel riikliku lasteaia eest seistes nagu katkutõbine, kuna mõnede emade jaoks on see täielikult välistatud... Ja siis läheb mööda aasta ja need emad, kes enne lasteaedu maha teinud, on järsku rahuloleva lasteaialapse emad ja nende mõtteviis on 100% muutunud...
Noh, see heietus ei ole muidugi üldse näpuga näitamiseks Sinu (ega Epu) peale, eksole (ma ei mäleta ka, et te oleks kunagi lasteaia kohta halvasti öelnud). Lihtsalt kuna septembriga on palju kohti vabanenud aedades, on see teema praegu üles kerkinud. Mingi "märk" nagu.
Ma arvan, et palju ka oleneb rühmast ja kasvatajatest. Ma olen enne käinud kahes eri lasteaias eri rühmades ja sealne olukord oli küll pöörane, meeletu kisa ja kuidagi ebameeldiv, lisaks oli Midrimaal jube kitsas nii toas kui ka õues. No ei tulnud sellist tunnet, et ma tahaks oma last sinna panna. Aga Kannikese pererühm meeldib mulle tõeliselt! Kui Pärtel koha saab, olen valmis teda järgmisest aastast sinna panema.
Postita kommentaar