Kohvikutädi

Riinu teab juba mõnda aega, kelleks ta tahab saada - nimelt kohvikutädiks.
See näib tal olevat üsna kindel veendumus. Vahel ma ikka küsin, et äkki tahad hoopis õpetajaks/arstiks vms saada - aga "ei!", teatab ta nördinult: "Sa ju tead, et ma hakkan kohvikutädiks!"
Või kokatädiks.
Riinule meeldib kohvikus käia. Ega ta seal küll suurt midagi söö, aga ilmselt meeldib talle see rituaal - et see on teistmoodi, eriline, teatud kindlate tegevustega koht.
Aga mismoodi ta seda kohvikutädiks olemist täpselt ette kujutab, seda me muidugi ei tea.
Täna me pisut uurisime, et mismoodi seal kohvikus siis on.
Kohvik asub Kooli tänaval. Tehakse kell 10 lahti. Hommikul saab putru ja saiakesi. Soolast toitu pakutakse ka.
Mart uuris, et kas tema kohvikus veini ka saab. Seepeale kinnitas Riinu, et saab küll, ja et isegi kaasa saab osta:)
Aga kui toitu jääb järgi, siis saab seda ka koju kaasa võtta, neil on selle jaoks isegi erilised nõud olemas.
Salvrätid on printsessidega.
Lastetoolid ja mänguasjad on ka olemas.

Täitsa lahe. Ta on asjad ühe nii väikese tüdruku kohta ikka täitsa selgeks mõelnud.
Ja alati lisab ta juurde: "Teie võite siis ka minu kohvikus söömas käia!"
See oleks ju vahva küll. Ega igaüks peagi raketiteadlaseks saama. Ehkki tal on ka sellealased eeldused täiesti olemas:)