Lumi on ikka tore küll. Hetkel langeb seda aina juurde. Ilus on.
Aga ikkagi tahaks veidi viriseda. Saaks hingelt ära, hakkab kergem.
Nimelt: kuidas väikelastega sellistes oludes linnas liikuda?
Olen katsetanud eri variante:
1) bussiga + jala. Eile ootasime 35 minutit bussi. Ma ei tea, kas jäi üks vahele või lihtsalt nii palju hiljaks, aga igatahes väga nüri oli. Ehkki hanged olid suured ja ilm mitte hirmus külm. Lasteaeda jäime muidugi pool tundi hiljaks, aga ega sest suurt midagi.
2) kelguga. Panin täna hommikul kaks rõõmsat laste kelgule ja minek. Üle suurte tänavate minnes tuleb loomulikult väiksem sülle, kelk teise kätte ja suurem laps kusagile silmapiirile saada. Aga siis: paljudes kohtades on hangede vahel vaid inimese jalalaiune teeriba. Seal juba kelguga ei sõida. 4-aastasel on seal päris raske sumada. Egas midagi, jälle väiksem sülle, kelk ja lambanahk pihku, suurem järgi sumpama. Aga kuna ta kippus maha jääma ja mina kiirustasin raske koorma tõttu kusagile, kus ma saaks kandami jälle maha panna, hakkas Riinu nutma. Siis saime vahepeal jälle natuke kelguga sõita, aga Pärtel kipub ennast väga mugavalt Riinule toetama ja siis on Riinul jälle paha. Ja siis tulid jälle need kitsad kohad. Ühesõnaga, jama! Ma olin küll kergelt riides, aga nii higine pole ma tükil ajal olnud.
3) vankriga - ei proovigi! Siinkandis pole kohati üldse mitte mingit rada. Kohati on rinnuni vallid. Ainus lahendus oleks sõidutee, aga kuna seal võib libe olla, siis - mnjah, suitsidaalne ma pole!
4) autoga - jah, nii saab. Selleks tuleb mees töölt ja muude kohustuste juurest keset päeva ära tellida. Pole nagu ka päris see. Ja oma autot mul ju pole.
5) bussiga + kõhukotiga: kavatsen täna õhtul proovida. Ehkki talveriietes varsti 2-aastast pole just mõnus kõhukotti panna, olgu see siis pealegi kõhukottide "best of". Ja siis selle kandamiga taas läbi lume sumada. Ühe käe otsas veel 4-aastane ja teises kott eluks vajalikuga.
Kellel on veel häid ideid?
Ausõna, ma olin täna juba nutu äärel.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Mina v6tsin j2lle kandelina v2lja ja sidusin Marta puusale. Kuna mul on veniv Girasol, siis tegin puusaristi, yhe otsa j2tsin pikema ja t6mbasin lisakeeru ymber kere. V2ga m6nus sai.
K6hul ma teda enam kanda ei saa, plika ei taha.
Kukil olen ka kandnud, aga see meil issi teema rohkem. Mu s6branna kandis kunagi paarikuist k6hul ja samal ajal pea 2-aastast kukil (poiss ronis ise kukile), vat SEE oli alles tase.
Meie kandis lund yldse ei aeta v6i kui aetaksegi, siis kasu sellest pole, vallid on ikka. Sama seis juba aastast 1995, seega olen v2ga harjunud, et talvel vankrit ei saa kasutada. Ja praegu ei saa ka autot jagada, mees lumes rattaga ei taha s6ita. Seega ainus n6medus on, kui yhistransport hilineb. Muidu saame hakkama.
Postita kommentaar