Aga et mis lokid?
Jutt on sedakorda Pärtli lokkidest. Eks ikka nii mõnigi oli juba vihjanud, et võiks need titelokid varsti maha ajada. Aga kuidagi ei raatsinud. Pärtel oli ju nii kaua sootuks kiilakas - kuidas ma siis nüüd need esimesed kuklalokid (mis olid, tõsi küll, juba päris pikaks ja kelmikaks sirgnud) nüüd lihtsalt maha lõikan? Vajasin mingit head põhjust.
Ja mõtlesin välja! - Pärtel saab poisipea siis, kui ta enam pole kõige väiksem titt oma (isapoolses) suguvõsas. Isapoolses sellepärast, et selle suguvõsaga suhtleme väga tihedalt, kuna kõik elavad Tartus. Ja eile see siis juhtuski - sündis värske onutütar ja oligi aeg Pärtlist päris poisipeaga poiss teha.
Olen täitsa rahul. Mõjub kohe suurema ja targemana. Ehkki tema tegudes see muidugi ei kajastu (meil oli täna raskeid hetki).
Pildile ei ole teda teps mitte kerge saada.
Midagi siiski. Kommentaariks veel niipalju, et praeguseks hetkeks on soeng enam-vähem tasane, st pildil olevad salgud on piiratud. Ta ju ei püsi paigal...
Ja tõestamaks, et oleme virgad ega vedele päevad otsa voodis ega teleka ees, on siin ülevaade meie tänahommikusest tõsisest jõulutööst (teine sats juba):
Summary:
I cut Pärtel's baby curls off and we have started preparing for Christmas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar