Lapse "aeg"

Millal hakkab lapsel kujunema aja kontseptsioon?
Eks ta ilmselt tasapisi kujuneb kogu aeg, aga kuni see lõplikult välja kujuneb, saab veel üsna palju nalja ja vahvaid ütlemisi kuulda.
Riinul on veel eile-täna-homme mõistedki segased. Pikka aega nimetas ta kõike minevikus olnut "eileks". Näiteks: "oi, me ju eile käisime loomaaias", ehkki sellest võis olla möödunud juba pool aastat. Või: "eile olidki jõulud!", ehkki jõulud olid juba kuu aega tagasi. Siis hakkas ta asendama seda mõistega "kunagi ammu-ammu" või "ükskord ammu-ammu". Nt "Me oleme seda kooki teinud küll. Ükskord ammu-ammu tegime, eksju?"

Täna on ka vist veel segane. Näiteks kui järgmisel päeval on midagi põnevat ees, küsib ta järgmisel hommikul ärgates: "Emme, kas nüüd ongi homme?" - "Ei, nüüd on on juba täna". - "Aa, aga millal homme on?" - "Siis, kui oleme järgmise öö ära maganud ja jälle üles tõuseme". - "Kas siis lähemegi sinna põnevasse kohta?" - "Ei, sinna ikka läheme juba täna. Täna on alati see päev, mis parajasti praegu on".

Ja nii ikka mitu korda.
Ja vahel ta küsib nii: "Kas praegu ongi täna?"
Küll ta varsti asja selgeks saab.

Homme't kasutab ta siiski vahel õigesti ka.

Kellaaegu ütleb Riinu vahel nii, et vaatab oma kujutledavat käekella ja teatab tähtsal ilmsel:
"nii, kell on seitsekümmend kuus üheksa".
Vahel ütleb ka õige loogikaga, nt "kell on pool üheksa".

Või siis temperatuuri: "Väljas on praegu viiskümmend kolm seitse".

Numbrid 1-10 (kirjapildis) sai ta just hiljuti selgeks. Me punnisime ikka tükk aega õppida, aga ei jäänud külge. Ja siis korraga sai nagu lennult kõik selgeks. Mis veel kord kinnitab minu arvamust, et iga asi omal ajal ja pole väga mõtet õpetada asju enne, kui laps selleks valmis on. Sest varem või hiljem õpib ta need asjad niikuinii ära.
Loendada oskab ta viitsimise korral ja pisukese kaasaaitamisega kuni 100-ni.

Nädalapäevi teab ta ka, ehkki ma ei kujuta ette, mida need tema jaoks tähendavad.
No ta räägib vahel, et "Emme, eksju täna on kolmapäev". Sageli on kah. Ma arvan, et ta raadiost kuuleb ja siis tahab minu kinnitust. Sest nädalapäevi me küll õppinud pole, aga loomulikult igapäevelus kasutame neid mõisteid nii meie ise kui ka meedia.

Järgnevus kevad.suvi-sügis-talv hakkavad kah kinnistuma, kuigi sügis ja kevad kipuvad ikka veel sassi minema.

Nii et muudkui arenevad.