Intensiivne

Lastest ja elust lastega ka natuke.
Polegi ammu kirjutanud.
Elu on olnud jõulueelset sebimist täis, ükskõik kui rahulikult ka püüaks seda võtta. Ikka on kusagil mingi üritus või vaja midagi otsida või osta või ette valmistada. Täitsa tüüpiline. Õnn on muidugi see, et ma ei pea samal ajal kusagil kellast kellani tööl käima!

Tahtsin kirjutada meie üliintensiivsest nädalavahetusest.
Meie peres on need puhkuseasjad natuke pea peale pööratud. Nädalavahetused ja suvepuhkused on meil tavaliselt nii intensiivsed, et mina puhkan sügiseti (välja suvepuhkusest) ja nädala alguses (välja nädalavahetusest). Eks vahel on natuke rahulikum ka, aga sel möödunud nädalavahetusel oli möllu jälle kõvasti.

Hakatuseks oli laupäeval ju Mardi sünnipäev. Seda ei saanud ju ometi igapäevase pudruga alustada, nii et tegin igasugu hõrgutisi (muuhulgas Mardile kausitäe praesibulat) ja tort oli ka.
Lõuna paiku ootas meid Värska, kus toimus leelo-teemaline ümarlaud. Oma sotsiaalsete ja tööalaste rollide ja kohustuste tõttu oli üsna loomulik, et me sinna läksime. Mitte sunnist, vaid ikka huvist.
Lapsi meil kusagile jätta ei olnud, seega pakkisime aga kogu pere ja pool elamist kaasa (tekid, padjad, madratsid lastele muuhulgas). Seto üritustel on see hea omadus, et lapsi seal tolereeritakse. Alati on sellistel üritustel mõned lapsed ka. Seekord olid meie omad ainsad.
Kuidas see siis välja nägi?
Peeti ettekandeid, arutelusid. Riinuga oli lihtsam, tema suudab püsivalt tegeleda nt värviraamatu värvimisega, plastiliiniga või arvutist filmi vaatamisega. Pärtel jooksis lihtsalt ringi. Kui väga ülemeelikuks läks, sai kõrvalruumi minna. Kuidagi saime ikka hakkama. tegelikult olid mõemad lapsed VÄGA tublid. Ma olen näinud küll lapsi, keda ei ole võimalik sellistes situatsioonides ohjeldada. Meie omasid on. Nad saavad aru, isegi Pärtel, kui rahulikult seletada ja natuke aidata kaasa meelelahutuse leidmisele. Õnneks ei kestnud üritus tervet päeva, sest juba pool 7 oli õhtusöök, peale mida otsustasime ära proovida, mida on pakkuda Värska veekeskusel.
Mulle meeldis, rohkem kui Tartu Auras. Aura on liiga suur. Värska on mõnus, hubane, soe, peresõbralik. Aurasse pole ma veel julgenud kahe lapsega üksi minna, seevastu Värskas saaks hakkama küll. Hästi nauditav oli. Eks mõned puudused ole sealgi. Torusid seal pole, aga selle üle on mul ainult hea meel, sest mina neid torusid nautida ei oska - vesi läheb ninna ja suhu ja silma, aga Riinu hirmsasti tahab. Nii et ses mõttes on Värska ka super! Elagu toruvaba veekeskus!

Ega me seal kuigi kaua ei olnud, juba pool 10 jõudsime iloõdagule, kus tantsiti ja tralliti ja lapsed lustisid ja sõbrad said sünnipäevatorti.

Peale 11 saime lõpuks Sommerisse magama.
Tõrrepõhjaline seto meestelaul kõrvaltoast saatis meie und umbes poole ööni.

Hommikul algasid ettekanded kell 9. Mart siis läks kuulama ja mina valvasin laste und. Aga enne 9 olid nad juba kõpsti üleval. Sõime siis rahulikult hommikust ja pakkisime oma elamise jälle kokku.
Too teine päev pakkus meile sisuliselt rohkem huvi, aga lapsed olid väsinud. Ei saa neid siinkohal ka selles süüdistada. Nii et seto teadusesse puutuvad probleemid ja päevakohalised arutelud mattusid minu jaoks pidevasse korraldamisse selleks, et vingu võimalikult vähe oleks. Riinuga oli muidugi jälle kergem, aga Pärtel ei lasknud minust enam üldse lahti. Kusagil poole hommiku pealt läksime hoopis õue ja siis oli väga mõnus. Mängisime Värska lasteaia mänguplatsil, mis on hästi mõnus koht! Seal lasteaias võiks lapsed küll käia! Lund sadas natuke ja hästi tervistav ja lõõgastav oli olla. Mart käis samal ajal suusatamas.
Mingil hetkel pidime tagasi sisse minema, lastel kõik riided ära vahetama (sest lumi oli väga märg), samal ajal valmistudes Setomaa raamatu esitluseks. Igatahes kulges minu sõnavõtt esitlusel nii, et Pärtel klammerdus mulle puusale (ega tahtnud midagi teada isast ja teistest toredatest inimestest) ja nii ma seal, titt puusal, siis oma esimese setokeelse lühikõne pidasin.

Siis söödi veel võileiba, ja kuna laual oli suur kommitaldrik, siis Pärtel sõi ainult kommi.

Aga juba parajal lõunaajal lõppes üritus ära ja me tulime tagasi Tartusse. Kuna Värska ei asu väga kaugel, jäi laste autouni üürikeseks ja kõige hullem osa nädalavahetusest oligi õhtul kodus: ainult ving ja ving, üüratu väsimus. Kell kaheksa õhtul olid igatahes lapsed teki all ja mühissid magada.

Riinu magas tol ööl ligi 14 tundi, Pärtel umbes 13.

Nii et vahel elame niiviisi ka.

Tavaliselt siiski pigem rutiinselt, nii et lastekaitsel ei maksa nüüd väga erutuda.
Mulle endale oli seda vaheldust väga vaja.