Minu õde Anni ja teised sõnad

Pärtlil areneb kõne hooti. Nüüd on jälle väike vahespurt.
Viimase aja saavutused:
enne ütles isa kohta "iss", nüüd ütleb selgelt ja kõlavalt "issi"
ja kui issi läheb pesema, siis "iss dušš".
Miisu-komm (on üks selline laste lemmik-komm) on "nunnu-omm". Sest kõik kassid on nüüd "nunnud". Kui kass läheb oma vetsumajja, siis ütleb Pärtel: "Nunnu kaka!"

Täna hommikul panin tähele, et Pärtel on hakanud nimetama Riinut Anniks. "Anni". Nii armas.

Reisirongi kohta ütleb "tramm" (pigem "tamm"), kaubarong on "tuhh-tuhh".

Tavaline konstruktsioon on "beel nämmä", mis tähendab "veel süüa".

Samuti ütleb Pärtel "jah" ning "jaa", õigesti kasutades.

"api" tähandab "appi". Näitkes "emme api", kui ei saa ise puslet kokku või kinnast kätte.

Ma ei jõua enam täpselt kokku lugeda, aga umbes 30-50 vahel peaks olema tema sõnavarasse kuuluvate sõnade või sõnalaadsete moodustiste (mida ka sõnaks loetakse) hulk.