neljapäev, 1. jaanuar 2009

Vana aasta õnnestumised ja lootused uuele

Ehkki uus aasta on juba alanud, teen siiski, rohkem isenda ja tuleviku jaoks, väikese ülevaate meie pere möödunud aasta õnnestumistest ja edusammudest. Ebaõnnestumistest me seekord ei räägi, aga ega neid eriti ei olnud ka. Ühtegi suuremat ebaõnnestumist ega õnnetust, mis meid väga lähedalt oleks riivanud ei tulegi meelde. Õnneks.

Pärtel - kõige suurem õnnestumine on vast see, et aasta jooksul sai pisut hüsteeriliselt, pöörasest ja raskesti käsitletavast titest üks mõnus kambajõmm, kes saab asjadest aru, kui rahulikult selgitada; kes on üks suur rõõmupall ja oskab olla maailma kõige armsam väike poiss, vähemalt oma vanemate jaoks. Pärtel on valdavalt meie tegemistega nõus, on pea alati valmis igale poole minema ja tulema.
Tore on ka see, et lasteaia kollektiivi sulandumine on läinud kergelt ja ma saan seda võimalust vajadusel ja võimalusel kasutada - et teda sinna natukeseks jätta.
Uue aasta õnnestumiste nimekirja tulevad loodetavasti rääkima hakkamine ja potile küsimine. Mõlemaga on praegu veel asjad algelised.



Riinu - kõige tähtsam on kindlasti lugema ja kirjutama õppimine. Kui veel oktoobris vaatasin, et võtaks iga nädal ühe uue tähe, siis ehk saaks jõuludeks kõik tähed selgeks, siis kuidagi läks kõik hoopis kiiremini - mingil hetkel vallandusid huvi ja oskused justkui paisu tagant ning esmalt läbi kirjutamise, siis läbi veerimise said mõlemad asjad lennates selgeks. Muidugi teeb ta vigu, mõni keerulisem täht vajab vahel meeldetuletamist ja kahekordsete tähtede kasutamine on veel segane, ent üldiselt on siiski tegu vähemalt korralikult veeriva lapsega. See veerimine läheb järjest kiiremini ja toimub igal pool - telekat vaadates, bussiga sõites, ajalehti vaadates, lauda kattes. Kus aga iganes sõnu näeb, nii on vaja see kokku lugeda. Ennustan, et alanud aasta lõpuks loeb ta juba lihtsamaid raamatuid.
Võimlemine läheb ka hästi ja tundub, et võimleja-annet on temas rohkem kui muusika-annet. Mis parata, eks mõlemad vanemad on ka pigem sportlikud kui musikaalsed.
Uue aasta õnnestumiste sekka võiks lisanduda ka rattasõit ilma abiratasteta. Ujuma võiks ka õppida, aga sellega tegeleme vast põhjalikumalt järgmisel hooajal.



Mart - suurim nn edu on kindlasti professoriks saamine. Tööalaselt on vist lähiajal raske midagi enamat tahta :)

Helen - kindlaid märksõnu pole, aga naasen vaikselt nokitsedes töötavate inimeste sekka, esialgu vabakutselise toimetaja-tõlk-kirjutaja-giidina. Põnevaid tegemisi on ka ees ootamas.
Mõlemad oleme olnud jätkuvalt tublid setu-aktivistid.

Üks suurimaid muutusi meie elus oli kassi saamine. Kindlasti õnnestumine, ehkki vahel teeb ta veidi pahandust ja on muidu tüütu. Aga tegelikult on ta täiesti super kass! Nii armas meile kõigile.

Suurim uue aasta väljakutse meie pere jaoks on küsimus: kas kolida või mitte?
Pakutakse üht toredat kohta ning mingil hetkel jääb praegune elamine meie kitsaks küll. Elutuba on niikuinii nii kitsas, et kui kasvõi üks inimene on külas, on juba pisut ebamugav liikuda. Mardi suurt suguvõsa korraga külla kutsuda on ilmvõimatu. Aga selles teises kohas - seal on lausa unistuste elutuba! Vaatega otse Toomemäe nõlvale.

PS. Vanaema tehtud pildid Tähtvere spordipargist.

Kommentaare ei ole: