esmaspäev, 18. mai 2009

Riinu sünnipäev








Sünnipäevameeleolu hakkasime looma juba pühapäeval. Mõneti oli seda raske teha, sest remont algas planeeritust varem (eks ole veider lugeda - tavaliselt algavad ju asjad pigem hiljem) ja meil on kõik kohad tolmu ja hullu segadust täis. Ehkki me oleme lähenenud planeeritult ja läbimõeldult, kasutanud abivahendeid ja tolmutõkkeid - aga ikkagi.

Aga tagasi meeleolu juurde. Meil on Riinu sünnipäeva tavaks tähistada ühe ühise kohvikuskäiguga, sest Riinule väga meeldib kohvikus käia. Kuna sünnipäevapäeval on Mardil täistihe tööpäev, lisaks meil lasteaed ja selle pidu, siis tuli kohvikuskäik ette ära teha - ja pühapäeva õhtul on see ju päris mõnus plaan. Seekord läksime Itaalia kööki, kus minu arust olid väga maitsvad road, aga lapsed põhiliselt jõid. Ja sõid oma väga suuri (ehkki tellitult poolikuid) jäätiseportse. Tavaliselt on meil kohvikuskäigul keegi lähedane veel kaasas olnud - sageli on see olnud vanaema, seekord Mats Oskar.




Sünnipäevahommikul, mis seekord langes tööpäevale, laulsime Riinu üles meie Pärtliga. Vaatasime kingitusi, sõime väikest tordikest (Riinu lemmik on küpsisetort ja seda ta ka sai) ja läksime lasteaeda.






Pärast lasteaiapäeva lõppu läksime koos kõigi lasteaiakaaslastega ja nende emadega (kokku 7 last ja 5 ema) botaanikaaeda. Pidasime piknikku, vaatasime lilli ja parte ning lapsed traavisid ringi nagu hullunud kevadised vasikad. Vahepeal oli tõesti tunne, nagu oleks neid lapsi kuude kaupa toas hoitud - nii pöörased olid nende jooksukaared. Eks vast botaanikaaia avarus ja üle tüki aja jälle ilus ilm tegi oma töö.












Hästi tore õhtupoolik oli. Aitäh kõigile, kes kambas olid!

********************************************************************

Riinu: portree

Otse loomulikult on Riinu kõigepealt väga armas. Mulle tundub, et ta üsna universaalselt armas. Ta on sõbralik, lahke, algatusvõimeline, kaastundlik.

Riinu on väga tundeline. Hakkab tunnetest kergesti nutma. Filmid, isegi laulud võivad pisarad silma tuua. Meeleliigutuse võib tuua ka mingi Pärtli armas käitumine. Endast välja läheb üsnagi kergesti (sama saab kindlasti öelda ka minu enda kohta...).

Riinu on üsna malbe, temaga saab üldjuhul kergesti hakkama. Kindlasti ka terane ja vahel päris hea ütlemisega. See peaks olema isalt päritud :)

Riinu on sportlik. Ta paindub väga hästi, sõidab igapäevaselt jalgrattaga, ripub meie koduste rippumisrõngaste küljes ja teeb seal igasugu trikke. Mänguväljakuvaatluste põhjal on ta keskmisest osavam, julgem ja tugevam.

Võõraid inimesi ta üldiselt ei karda, aga päris sülle ka kohe ei roni. Kui vaja, saab ka võõrastelt/poolvõõrastelt abi paluda.

Riinu on seltsiv. Mänguväljakul leiab ta alati kohe mõne "sõbra", kellega seltsib ja juttu ajab. Samas pole ta kindlasti nii seltsiv või suhtlusjulge, kui ta sõbranna Marta.

Armastab kirjutada ja joonistada ja meisterdada. Mina pole kahjuks üldse loominguline inimene, seega on mul hea meel, et ta ikkagi käib päevahoius, kus ta saab palju ja varieeruvalt meisterdada. Mina lihtsalt ei oskaks...

Riinu on pigem põhjalik kui pealiskaudne, pigem rahulik kui tormakas, pigem tõsine kui naerune ning pigem aeglane kui kiire. Eriti kaua võtab aega söömine. Neid kordi, kui Riinu ei lõpeta söömist viimasena (olgu see siis kodus või lastehoius), võib ilmselt ühe käe sõrmedel üles lugeda. Mind, kannatamatut ja vahel kärsitut, ajab see teinekord lausa närvi.

Riinule meeldib seltskond. Ta armastab käia külas, kohvikus ja igasugu üritustel. Meelsasti käib teatris ja muudel etendustel. Ma pakun talle sageli argihommikuti, et ta võib koju puhkama jääda, aga tavaliselt tahab ta siiski lasteaeda, sest seal on seltskond. Ja parim sõber Marta.

Praegu on Riinu endiselt printsessivaimustuses. Printsessimaailm on nüüd pisut avardunud, hõlmates ka haldjamaailma ja baleriinid.

Loeb suuri tähti üsna kenasti kokku. Mõned korrad on ka lühemad laused (nt 3-4 sõna) pärislauseks kokku lugenud. Kirjutab ka ja saab aru topelttähtede kontseptsioonist.

Võiks veel paljut kirjutada ja ehk ma seda kunagi teengi, kui pea pole nii remonditolmu täis ning tuleb ehk parem tekst. Praegu ülevaade on küll kuiviklik, ent hetkel parim, mida anda suudan. Ega ma oskaks vist ka päris puhanuna sõnadesse panna oma armastust ja tundeid oma tütre vastu, ja kas seda nüüd vajagi on...

Palju õnne, kallis-kallis Riinu!

Kommentaare ei ole: