pühapäev, 22. november 2009

Kohutav kahene

Pärtlil on saabunud uus murdeaeg või murdeiga: kohutava kahese kohutavad jonnihood.
Saabus see aeg meie reisil käimise ajal või pigem, saabus seetõttu tuntavalt järsult. Ilmselt oli nii pikk ja enneolematu lahusolek ikkagi Pärtli jaoks stress. Ehkki ta oli hästi hoitud ja "ei jonninud" - või pigem just seetõttu - oli tal meie naastes vaja end korralikult emotsionaalselt välja elada. Ta on terve selle nädala olnud üliemotsionaalne, ülierutuv, kas väga-väga rõõmus või põhjatumalt õnnetu. Labiilsusega kaasneb ka enesekehtestamisperiood, piiride katsumine. Pärtel on üsna kõva kivi ja temaga olemine on viimasel ajal üks paras köiel kõndimine. Vahel saame pikema kõnni teha, aga kukume palju. Me kõik katsume praegu piire ja mõned piirid on segased meie kõigi jaoks. Eks aeg ja armastus loksutavad asjad paika.

Ka Pärtli hoidja on öeldnud, et poisil on mingi uus periood. Lastehoius tahab ta olla kõiges kõige esimene, olgu see siis kätepesujärjekord, riidesse panemine, mingi mäng, no mis tahes. Käib üks pidev võistlemine ja "kaotusega" on raske leppida.

Muu hulgas ei lase Pärtel ka end enam riidesse panna (va vahetevahel) ja pusib niikaua, kui hakkama saab. Mulle see tegelikult meeldib ja ma tunnustan tema püüdlusi ja tegusi sel rindel igati (lootes, et ehk hakkab midagi ka vanemale õele külge...). Vahel küll avastan, et nt aluspüksid on ununud jalga panemata või on särgid tagurpidi, aga see on juba pisiasi. Pärtel ei väsi pidevalt kordamast: "Mina olen juba suul poiss!", no ja ega ta mingi tita enam tõesti pole.

4 kommentaari:

Kairit ütles ...

Aga äkki ei ole reisist...
Velkamm tu klaab! Elu koos meie Martaga on muutund lihtsalt hullumajaks ja reisil käisin ma kuu aega tagasi, nii et sellest ei saa olla...
Oh, öelge ometi, et see läheb mööda:P

Helen ütles ...

No ma tegelt arvan ka, et pole reisist, aga reis võis olla selle võimendajaks või esilekutsujaks (ehkki see iga pidi paratamatult saabuma). See on ikka täitsa lõpp, kuidas nad oma vanemaid terroriseerida oskavad. Aga tead, meil oli täna juba oluliselt parem kui nt 2 päeva tagasi :))

Tanel ütles ...

Pärtlile võiks öelda, et teretulemast klubisse. Ma mäletan isegi, milliseid dramaatilisi Oscari-väärilisi stseene ma korraldasin, kui me suvel maal vanaema juures olime ja ema üle pika aja (s.t. pärast nädalat või kahte) jälle sinna tuli :)

Helen ütles ...

Ojaa, Tanel, see ON unustamatu. Pärtli etteasted on selle kõrval tõesti vaid etüüdid.