Hommikust õhtusse

Meie pere naistel oli täna natuke puhkepäev. Riinu lasteaeda ei läinud, sest tal on sel nädalal pikad päevad olnud ja ta oli eile õhtuks tõeliselt väsinud, lisaks kippus ka nina kinni jääma. Aga "natuke puhkepäev" oli see seepärast, et ega naised ikka terve päeva kodus puhata ei saa, kodutööd ja muud tegemised tuleb paratamatult ära teha.

Igatahes oli meil äärmiselt tore ja ilus hommik. Mehed läksid lastehoidu/tööle/kooli (Mats Oskar nimelt kooli, tema on juba nädalakese meie juures veetnud) ja selleks ajaks, kui nõud pestud, põrandad pühitud, voodid tehtud, kola kokku korjatud, ahjud-pliidid köetud jne, oli päike parajasti nii kõrgele tõusnud, et hakkas meie magamistubadesse kollast valgust heitma. Algul Riinu tuppa - ma vaatasin esmalt imestusega, et miks Riinu korraga keset päeva kõik tuled põlema pani, aga see oli hoopis päike, kes kõik üle kuldas. Istusime siis Riinu voodil ja mõnulesime. Lihtsalt olime vaikselt ja lasime päikesel paista ja ajal voolata. Rääkisime, et jätame selle hetke endale alatiseks meelde - kuidas me ühel külmal talvehommikul kahekesi kodus olime ja tema voodis päikesepaistes pikutasime.

Pärast koristasime ja joonistasime, vaatasime filmi ja tegime natuke palgatööd - kes kuidas. Lõuna paiku läksime läbi 18-kraadise külma Pärtlile järgi, aga kuna kõik olime soojalt riides, ei olnud see kuigi ekstreemne. Lapsed oleks tahtnud vist pikemaltki õues olla, aga ma siiski ei pidanud seda mõistlikuks. Ja liikusime ühe peatuse jagu bussiga.

Õhtul tahtsin väga uisutamist vaadata, aga Pärtlil oleks nagu mingi radar peal, mis talle koheselt teatab, et ema tähelepanu on mujal ja ta muutub täiesti pööraseks. Temaga paraku ei saa pealiskaudselt suhelda - ta nõuab täit tähelepanu ja kui ta seda ei saa, siis muutub suht talumatuks. Ta viskleb, räägib, küsib, nõuab, tahab, tantsib, , laulab, naerab, nutab, kukub, ronib, korraldab, toob, viskab, pillub, vaatab, uurib, kisab ja kõike seda umbes korraga. Kuni hüsteeriani välja. Nii et päev ei lõppenud üldse nii kenasti, ma olin lõpuks ikka juba täiega tüdinud sest tüübist ja uisutamist ikkagi õieti jälgida ei saanud.

Aga neid Riinuga-kahekesi hommikuid on mul küll plaanis nii paari nädala tagant tegema hakata, kui töö vähegi laseb, ja tundub, et laseb. Nii mõnus on temaga kahekesi koos kodus olla. Nii rahulik. Sest kui Pärtel on ka kodus, siis on Pärtel niivõrd domineeriv, et ma pean kogu aeg teadlikult tegelema sellega, et Riinu ka natukenegi nö pildil oleks ja tähelepanu saaks. Sest kõik kohad on lihtsalt Pärtlit täis! Pärtliga on ka vahel vägagi mõnus kahekesi koos kodus olla. Just need kolmekesi-olemised, kui päevane väsimus juba ka murdmas, on kõige raskemad. Täna olid nii Mart kui ka Mats pikalt ära ja me olime kolmekesi... Mats käis õhtul veel uisutamas, no ta on ikka täielik pingviin!