Talvisi killukesi

Imelik, kuidas organism temperatuuriga harjub. Kui ma talve algul pidin -10 peale otsad andma, siis nüüd tundub -10 sihuke mõnusalt keskmiselt külm talveilm. Ükski tegu ega käik küll sellepärast tegemata ei jää, toas tundub ka kuidagi täitsa mõnus. Kampsun peab muidugi seljas olema ja soojad sussid jalas. Igatahes meie naudime talve täiega. Ja nii veel 3 kuud...???

Asjaolude kokkusattumisena sai Riinu eelmisel nädalal 2 päeva Pärtli rühmas käia. No seal lihtsalt polnud ühtegi teist last peale Pärtli ja kuna meil on auto remondis, siis tundus kohutavalt palju mugavam nad mõlemad ühte kohta viia. Kõigil oli väga tore, Riinu väga-väga nautis seda vaikust ja tähelepanu, mida ta seal Pärtli kasvatajalt sai. Möllasid kolmekesi õues ja meisterdasid vaikselt toas. Pärtlil on tõesti väga-väga tore kasvataja! Lisaks tundub, et talle meie lapsed ka siiralt meeldivad. Ta on igatahes välja toonud, et Riinu ja Pärtel paistavad omavahel väga hästi läbi saavat. Eks nad saavad jah, nii üldjuhul.

Minul õnnestus vahepeal Obinitsas talsipühil ja kooriproovis ära käia. Maal on muidugi veel palju ilusam. Ja ehkki ma meie majja ei jõudnudki (seiklesin bussidega), oli sealtkandistikkagi raske ära tulla. Tartusse jõudes oli kuidagi tühi tunne. Et mida ma siin teen. Praegu on jälle selline graafik, et ma peaks umbes ülepäeviti mõnes Setumaa nurgas olema. Tartust pole seda kõige lihtsam korraldada, kui autot ka pole ja üks laps vaid poole päevani hoius. Eks ma loobun vähemalt pooltest asjadest; neist, millest suudan.

Esimene töönädal läks edukalt ja toredasti, ehkki tõe huvides tuleb tunnistada, et ma pole oma otseste töökohustusteni veel jõudnud; hetkel läheb kogu aur tsässona raamatu tekstidele. Aga eks ma uuel nädalal süüvin ka ajakirja. Asjad saan tehtud ikka!