neljapäev, 28. jaanuar 2010

Kanaema

Nagu igal talvel kombeks, lahkub Mart kõige külmemal talvenädalal nii umbes nädalaks soojale maale komandeeringusse. Ei, loomulikult ta ei planeeri seda nii, aga nii lihtsalt juhtub. Ega seegi kord mingi erand pole.
Just siis, kui tundus, et neam külmemaks minna ei saa, saabus tuul ja tuisk ja nüüd ongi veel hullem.

Aga miks kanaema? Sellepärast, et Mats Oskar elab ka meil ja nüüd on kogu vastutus ka tema eest minu õlul. Kooliminekuks peaks ta ärkama juba enne mind. Eile hommikul, kui oli tunda, et tuleb jälle külm, läks mul juba 7-st uni ära ja käisin kraadiklaasi piilumas - mine hullu tea, äkki lähebki veel kooli. Loomulikult oli külma nii -24 , siis käisin Matsile ütlemas, et ta magaks rahulikult, aga ise enam magama ei jäänudki.
Täna samamoodi.

Aga eile oli meil perekondlik külmapüha, kuna Mats kooli ei läinud (seal lihtsalt poleks kedagi olnud), Pärtli kasvataja oli haige ja hoid jäi ära ning siis tundus mulle ülekohtune Riinutki viia, kui teised kõik kodus. Riinu on meil see, kes kõige rohkem armastab kodus olla.

No aga täna jälle - umbes 7 paiku hakkan muretsema, mis temperatuur on. Täpselt 20. No mida teha? Mats ise tahab kooli minna küll. Ajasin siis ta teiseks tunniks koos meiega üles, helistasin kooligi, kust kosteti midagi ebamäärast: et lapsi jah eriti ei ole, aga tunnid ikka toimuvad. Aga ta tuli sealt üsna varakult tagasi, sest nende klassis oli vaid 8 last kohal ja enamik tunde jäi siiski ära. Pärtli kasvataja on endiselt haige, Riinu viisin siiski täna lasteaeda.

Õnneks olen seekord siiski heal positsioonil, sest varem on alati nii olnud, et kui Mart külmal ajal ära läheb, siis mina enam autot käima ei saa. Sel talvel on meil aga uus pereliige - lisaaku. Pereliige sellepärast, et ta nõuab palju hoolt, hellust ja tähelepanu. Igal õhtul tuleb ta tuppa sooja tuua, talle öö läbi süüa anda, hommikul kenasti välja viia, juhtmete külge kruvida, siis panna soojendusssüsteem käima, siis oodata 30 min, siis lülitada eelsoojendus välja, siis oodata 3 min, siis panna siduri abil auto käima, oodata 1 min. Aga lahe on see, et ta tõepoolest läheb käima!!
Sest vastasel korral me eriti välja ei saaks.

Nii et külmas ja tuisus üksi kolme lapsi, kassi, auto ja kahe akuga.
Toas on soe, sest puudetassimist võtan pühendumusega. Kõige vastikum on see, kui toas ka külmaks läheb.

1 kommentaar: