pühapäev, 26. oktoober 2008

Jota ja Põhhuu

Ma pean lugema õppimisest veel ühe postituse tegema...

Nimelt on Riinuga selline veider lugu, et tundub, et ta õpib enne kirjutama, kui lugema.

See oli umbes aasta tagasi. Me olime lõdvalt lihtsamaid tähti vaadanud ja mõnda kirjutanud. Talle meeldib kirjutada. Ja siis ühtäkki - otsekui välk selgest taevast - kirjutas ta ühel heal päeval oma nime, täiesti veatult. Mina ei teadnud, et ta neid tähti üldse tundiski, rääkimata oskusest neid kirjutada! See oli mulle ikka paras üllatus.
No ja nüüd on ka nii, et kirjutamine on talle lihtsam kui lugemine. Tänagi otsis ta ise kõik paberid ja pliiatsid välja ja muudkui kirjutas, igasugu tähti läbisegi ritta ja muid sõnu ka. Ikka omal algatusel, pärast lihtsalt näitas, et "Näe, ma kirjutasin PIPI". Siis tahtis Pikksukk ka kirjutada, siis me koos häälisime ja tema selle järgi kirjutas, üsna hõlpsalt. Aga kokku lugeda ta seda muidugi ei oskaks. Pipi on muidugi üsna lihtne sõna, aga varem pole me seda iial kirjutada proovinud. Mul on tunne, et tal võib mingi eritüüpi mälu olla?
Kui seda siin loeb keegi, kel lapsed juba suuremad ja/või lugeda oskavad, siis ma oleks küll mingi tagasiside eest tänulik. Kas see on tavaline või pigem ebatavaline?

Lugemise koha pealt olen ma ka natuke ise kimpus.
Nimelt: kuidas õpetada lugema sõnu, milles sisalduvad tähed, mida üksikult häälitakse teistmoodi, kui silbis või sõnas?
Nt "J" - see on ju "jott". No aga kui sul on sõna "JA" - siis tuleb ju "JOT-A" - JOTA!
Või võtame P-tähe. Kuidas seda öelda? Ikka "põhh" või siis "pee", no ei saa ju muudmoodi.
Ja kui siis lapsel on sõna "PUU", siis ta loeb ja saab "PÕHHUU".
Kuidas te seda teete???


Aga lõppu lisan pildi meie paar päeva tagasi valminud loomaaiast, põhiliselt küll mu enda meisterdatud, aga lapsed aitasid ka! Eriti joonistustega ja tikkude murdmisega ja vajalike osade valimisega!

2 kommentaari:

Kairit ütles ...

Ikka jhhhh ja phhh, isegi kui on imelik!
Hannesega läks meil ka nii, et tähed õppis ta 4-aastaselt, aga veerimine ei tulnud kuidagi. Ja siis kui lõpuks tuli, siis tuligi koos kirjutamisega. Ta justkui tahtis neid sõnu ise "teha", mitte "näha". Ma imestasin, aga hiljuti lugesin ka kellegi kirjast metsapoolejuttudest, et teistelgi tuleb ette... Hannes õppis lugema suvel enne esimest klassi (7 a sai ta suve algul).
Aga Siim kirjutab ka! Ta leiutab ise tähti juurde. Ja mina pean tema eest pidevalt kirjutama pikki kirju lasteaeda sõpradele- eks sealt siis pudeneb ka Siimule pisut lugemisharidust jälle juurde. Ma tegelikult juba arvan, et meil hakkavad sel aastal kirjutavad päkapikud käima...

Helen ütles ...

Minu ema kommentaar:
" Ma ei mäleta üldse, et oleksin sulle tähti ja lugemist eraldi õpetanud. See tuli kuidagi ise klotsidest sõnade kokkupanemise kaudu ja lühikeste sõnade kirjutamise abil. Ja kirjutada armastasid sa ju väga, pärast esimest lasteaiapäeva oli menüü:otrajahu buter, kohv koreka, supp peti jne. Esimesed kirjutised olid ikka piltide all: pisipõnn, esijänn jne. Ilmselt on Riinul ka rohkem selline mälu, kus paremini jääb meelde läbikirjutamise kaudu."